Kui ma eelmises postituses kirjutasin, et mul on tohutult palju vaba aega, siis kuulsin, et paljud muretsesid, et midagi on juhtunud, aga ei ole, kõik on korras, lihtsalt maja on momendil tunduvalt vaiksem ja tühjem. Enamus ajast olen lihtsalt Casperiga koos :D :D
Reede õhtul sisustasin oma vaba aega tuttavate kaksikute hoidmisega, 16 kuused tüdrukud. Oeh, te ei kujuta ette kui närvis ma enne seda olin, käedki värisesid rohkem kui tavaliselt :D Ma olin neid kaks korda varem näinud, aga ma polnud kordagi nendega tegelenud, paar korda olin neid süles hoidnud ja kõik. Alguses näidati kõik ära, kus kõik vajalikud asjad leian ja kuidas kaksikutel vahet teha, sest tegemist on ühemunaraku kaksikutega. Muudes situatsioonides polnudki nende eristamine nii oluline, ainult magama panemisel, et õige laps saab õige mänguasja voodisse kaasa. Tegelikult midagit raketiteadust nende hoidmise juures polnudki, magama panek oli kõige raskem ja seda mitte mänguasjade pärast, sest see õige mänguasja andmine õigele lapsele oli käkitegu :D Keeruliseks läks siis kui oli aeg nad voodisse panna, mõlemad olid juba väsinud ka. Tõeline kaksikute värk ikka, kui üks nutma hakkas, hakkas kohe teine ka. Kui üks sai maha rahustatud ja ilusti voodisse, siis teine hakkas uuesti nutma, mis ei lasknud ka õel uinuda. Nokk kinni, saba lahti olukord käis mõnda aega, siis ma mõtlesin küll, et appi, mida ma teen!? Lõpp hea, kõik hea, lõpuks jäid mõlemad ilusti magama, nii, et mina sain ülejäänud õhtu vaikselt raamatut lugeda. Kui lõpuks vanemad tagasi jõudsid, siis toimus selline huvitav vestlus:
Olgu öeldud, et vestlus toimus inglise keeles.
L:“Kas sa veini soovid?“
H:“Ei aitäh.“
L:“Oh, sa oled lihtsalt viisakas.“
H:“Tegelikult ma pole kõige suurem veinisõber.“
L:“Sel juhul, soovid sa viina?“
H:“Kas see, et ma Eestis olen tähendab, et mu esimene eelistus peaks viin olema?“ :D
L:“Sa oled terane tüdruk!“ :D
Nad naersid, et ma üritan võimalikult ruttu neist lahti saada, tegelikult asi polnud üldse selles, ma olin lihtsalt väga väsinud, ma olin seal üle 8h tunni olnud ning tolleks hetkeks suutsin ma ainult mõelda, et saaks koju pesema ja magama. Öösel taksoga läbi linna sõites oli kõik nii ilus, ehitud tänavad, kõikjal olevad jõulutuled, ainult lumi oligi puudu. Lõpuks magama saades mõtlesin, et hommikul magan nii kaua kui torust tuleb, kuna mul mingeid plaane polnud. Tore, ärkasin juba natukene peale 9, siis kui unetunde oli kogunenud napilt üle kuue. Liisu arvas, et vanaduse esimesed tundemärgi.Tont seda teab, vb ongi. Igatahes ma olen proovinud, et magan nüüd hommikuti kauem, kuna pole kohustust varajaseks ärkamiseks, aga üks kõik millal ma magama lähen tõusen ma alati hiljemalt kell 9 ülesse. Kuigi uni kaob reeglina juba kella 7 aeg, aga nii asjalikuks ei saa ka minna, eksole!
Öeldakse, et killud toovad õnne, aga mis õnn see on, kui sa kukutad vahetult enne magama minekut oma väärtusliku näoõli pudeli kivipõrandale? Võite ettekujutada seda segadust, sest kivipõrad ja klaaspurk pole just parim kooslus. Mu kallis õli oli mööda põrandat laiali koos kümnete klaasitükkidega.
Korjasin siis öösel oma nisade näppude tagajärgi kokku. Ühe klaasitüki suutsin loomulikult omale kätte ka torgata, nii, et meeldivad emotsioonid vahetult enne magama minekut. Polnudki ammu midagi, sealhulgas iseendki lõhkunud.
Pühapäeva hommik oli minu jaoks halenaljakas, jalutasin läbi vihma trenni kui järsku märkasin, et mere ääres jooksevad väikesed päkapikud. Päkapikkudeks olid väikesed lapsed, kes tähistasid läbi jõulujooksu I adventi. Minu jaoks tegi olukorra halenaljakaks see, et vihma sadas ja minu jõulumeeleolu oli tol hetkel suur ja ümmargune null, aga mis minu jaoks halenaljakas, see nende jaoks iga-aastane reaalsus.
Tuleb tõdeda, et spinning hakkab iga korraga aina rohkem ja rohkem meeldima :) Aga Rauno on täielik blondiin :D Küsis minult, et mis trenni ma pühapäeval lähen, rääkisin, et spinningusse, küsis, et kas lähen kalapüüdma või :D :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar