Jersey Eesti maja

Juba möödunud nädalal niitisid haiguspisikud mu maha. Terve teisipäeva oli raske olla ning pidin end tõsiselt tagant sundima, et saaksin kõik töökohustused ilusti täidetud. Iseendale ma veel siis aru ei andnud, et hakkan haigeks jääma, ajasin kõik magamatuse kraesse. Kella 16 ajal mõtlesin, et vedelen tunnikese voodis, vaatan filmi ja lähen siis trenni. Juhtus aga see, et jäin hoobilt kolmeks tunniks magama ning filmi sisust ei tea ma mõhkugi. Kuna juba enne "vedelema" minekut oli mul jahe, siis pakkisin end enne teki alla minekut soojalt sisse:kampsun, dressipluus, pikad soojad püksid, sokid + villased sokid ning keerasin toas kütte järele. Kui arvate, et mul hakkas palav, siis vale vastus. Võite ühe korra veel proovida. Kui nüüd tuli juba mõttesse, et mul võis ikka külm olla, siis +punktid lähevad teile.
Peale 3h und tuli John kontrollima, et kas ma ikka elan ning kuna tema sõnul oli mu tuba nagu saunalava, sest soojendus oli 27 kraadi peale keeratud(olgu öeldud, et eelmisel aastal oli soojendus sügis-,talvehooajal 19-21 kraadi vahel :D ), tol hetkel ma temaga nõustuda ei saanud, sest minul oli ikka külm ning otsisin ühe paari sokke veel välja :D

Neljapäeval sai Rafa 2.aastaseks ning kui talle hommikul enda kingituse andsin, milleks oli üks armas kampsun ja pluus, siis kui ta kampsuni pakis kätte sai ning seda vaadates ütles:"Naiss," oli see nii siiras emotsioon, et ma mõtlesin, et sulan sinna samasse kohta ära :)

Reedel küpsetasin Eesti peo jaoks õunakooki, ise mõtlesin ja mõtlesin, et millal ma viimati sellist asja tegin, ise ei suutnudki seda välja mõelda, aga emme aitas hädast välja ning ütles, et kodus küpsetasin ma seda 2012.aasta septembris vahetult enne esmakordset äralendu. Eesti pidu, Eesti naised, head jutud ning rahulolu oligi garanteeritud.

Kuna laupäeval oli üle mitme päeva taaskord ilus ilm ning mina tundsin, et tervis hakkab juba paremaks minema, siis arvasin oma terava mõistusega, et riided on ülehinnatud väärtus. Ei olnud. Sain jälle tuult ja külma ning pühapäeval-esmaspäeval nägin kurja vaeva, et inimesed minu jutust midagigi aru saaksid.
Mõtlesime Lisanniga, et teeme teistsuguse laupäeva ning ei lähe tantsupõrandaid vallutama vaid istume kusagil niisama. Võin öelda, et täiega hea otsus oli, nautisime, et saime segamatult eesti keelt kõneleda ning "Tõde ja tegu" mängida.

Kolmapäeval Elery tegi meile personaaltreeningut. Ilmselt mängis rolli, et haigus oli/on organismile jälje jätnud ning ilmselt peitus võti ka selles, et treening oli ropult raske. Tegutsesime ringtreeningu alusel ning viimasel ringil lihased enam minu tahtele alluda ei tahtnud, mõistus teadis mida peab tegema, aga keha enam kaasa tulla ei tahtnud. Trennitades lõin parema käe pöidla tagurpidi ning sõrm läks natukene lillaks, õhtul lõin sama sõrme otsa küllalt sügava lõhe sisse. Peale hoopi jõudsin u 2 sekundit mõelda, et huvitav kui palju sellisest kohast verd tuleb. No, igatahes ma sain teada, et verd tuleb sellisest lõhest palju. Hiljem naerdi mind, et kõigi suhtes oleks ausam kui ma selle sõrme laseksin kohe maha võtta, mitte ei piinaks seda koguaeg.
Kelle otsaesist kattis juba külm higi ning kes jõudis juba muretsema hakata, et ega ma juba 9 sõrmeline pole, siis hingake nüüd 10 korda sisse ja välja, sest sõrmi on ikka 5+5, lilladuski hakkab vaikselt kaduma ning lõhegi ei haiguta nii sügavalt :)

Seda pilti ma lihtsalt pean teiega jagama :D Mängisime neljapäeva hommikul peitust, nagu te aru saate, siis Rafa peitis ning ta oli iseendaga väga rahul :D :D :D

Ma usun, et sageli suudavad pildid rohkem edasi anda kui mu pikk jutt, siis seega nautige meie reedeseid avasamise vilju :

Rosinad on kuivatatud viinamarjad!???????

Esmaspäeva õhtupoolikul väike preili nosis rosinaid ning vaatas isaga koos telekat. Ühel hetkel küsis perepea minult, et kust rosinad tulevad, väidetavalt oli väike preili seda küsinud ning siis pöörduti minu kui noorema ja targema poole :D Mina suhtusin küsimusse väga skeptiliselt, sest olin kindel, et seal on mingi konks sees, sest ei uskunud, et 40ndates eluaastates väga haritud meesterahvas minult sellist asja küsib. Kuna nad ei andnud mulle rahu ja küsisid seda mitu korda, siis ütlesin nii nagu asi on, et rosinad on kuivatatud viinamarjad. Perepea mind ei uskunud, arvas tõsimeeli, et ma teen nalja ning küsis seda siis oma abikaasalt. Kui ta kuulis abikaasalt sama vastust, mida ütlesin eelnevalt mina, siis ta otsustas fakte googlist järele kontrollida :D :D :D Kuna google ainult kinnitas seda, mida meie eelnevalt ütlesime, siis leppisime kokku, et kui vajan finantsalast nõu, siis võin alati tema poole pöörduda, aga kui asi puudutab elulisi asju, siis käin temast kauge kaarega mööda :D

Kolmapäeval käisin esimest korda elus zumba trennis ja see emotsioon, mille ma sealt sain oli lihtsalt mega! Treener oli nii elurõõmus ja positiivne, et seal oli puhas rõõm olla, nüüd siis tean, miks tema klass alati paksult rahvast täis on :)
Ma ei tea kas ma tõmbasin kolmapäeval trennitades põlve ära, aga igatahes neljapäeva hommikul oli mu parem põlv kange nagu puuhobusel. Treppidest kõndimine oli puhas piin ning kükitamine oli nagu õudusunenägu. Hädisest põlvest hoolimata pakkisin peale lõunasööki oma väikesed junsud kokku ja läksime Jersey International Air Display'd vaatama. Sellega meenutatakse igal aastal II MS ajal toimunud Battle of Britain'i. Show haripunkt oli Red Arrow'de saabumine, sest seda mida need hävitajad taevas korda saadavad on VÕIMAS, seda on raske piltidega edasi anda, seda tuleb ise oma silmaga näha.

Kuna pereemal oli heategevuslikuks müügiks vaja muffineid küpsetada, aga kuna neljapäev oli paras hullumaja kõigi jaoks, siis võtsin õhtul muffinite küpsetamise enda ülesandeks. John väitis, et ta pole kunagi nii häid kodus küpsetatud muffineid saanud ning müügiletilt olid need esimesed asjad mis kadusid :) Tagasisidet arvestades sain väga hästi hakkama :) :)

Oi, reedest oleks nii palju rääkida! Oleks head, oleks halba, aga õnneks hea pool kaalub selle halvema üle, seega oli väga meeleolukas õhtu! Kärme kokkuvõte oleks selline, et peale lõunat tuli Lisann siia, mina täitsin veel viimaseid tööülesaneid ning siis kappasime linna, et õhtuseks välja minekuks varustust täiendada. Õhtu algas La Cala's kus korraldati Emmale sünnipäevaks üllatuspidu. Mina pettusin peos pisut, jäi filmis nähtud moment ära ning ei saanudki karjuda "SUPRISE" + üldse jäid seda pidu inetud seigad meenutama. Igatahes edasi viis meie tee Yachti ning Mimosasse, esimeses oli live muusika ning kõik klubikülastajad olid meist sel korral vähemalt 2-3x vanemad, seega tegime ruttu sääred ning läksime Mimosasse, kus oli õnneks väga tore! :)

Reedest sain omale ajutise elukaaslase, Lisann kolis natukeseks meie juurde sisse, aga järgmisel korral oleme targemad ja ostame endale kõrvatropid, et ei peaks peale pidu nii väheste unetundidega leppima :D :D

Laupäeval vedelesime teleka ees ja vaatasime "Üksinda kodus 2", tõeline jõulufilm minu jaoks(jõuludest rääkides, siis jõulukaardid on igatahes juba müügil, nii, et võib ettevalmistusi tegema hakata :D ), et mitte liiga laisaks ära minna, siis küpsetasime Rafa tordi jaoks biskviidid valmis ning hoidsime Rafal ka mõnda aega silma peal :)

Kolm blondi käisid jalutamas

Talv tulekul ja mömmikud käisid talvevarustust hankimas! Ausalt, see panda jumpsuit oli üüüüüüüüüüülimõnus, soe ja pehme. Jõudsime juba mõelda kui hea oleks selles talveõhtuid Eestis veeta...

Peale ringi kondamist mõtlesime, et lähme joome kusagil kohvi, aga kuna kellaosutid olid lähenemas juba 18nele ning kuna me oleme siiski Jersey's siis kõik kohvikud olid juba suletud. Hüppasime siis Harlem'isse sisse ja ei kahetse! Kogu kupatus oli väga maitsev! :)

Laupäeva õhtul meisterdasime pisipõnni sünnipäevatordi lõpuni ning ise jäime me tulemusega väga rahule!

Pühapäeval tähistasimegi Rafa 2.aastaseks saamist. Naljakas mõelda, eelmisel aastal kui ma siia tulin, siis oli tema sünnipäev üks esimesi perekondlikke sündmusi millest ma osa sain ja nüüd tagasi mõeldes, siis nüüd on ta juba suur poiss. Terve päev oli tuli takus ning üks suur ringi jooksmine oli, aga pidu oli tore ja ilmselt üks meeleolukamaid seikasid oli see, kui üks külaline hakkas räppima ning seadis väga vägevad riimid sünnipäevalapse auks ritta. Mul vajus peaaegu lõug vastu maad, sest ma olin tõsiselt üllatunud(positiivselt) ning see tuli tal väga hästi välja, seega rõõmu kõigile.

Õhtul nautisin saunavõlusid, nii mõnus oli, õues puhusid tormituuled, vihm sabises akna taga ning ise istusid kuumas saunas. Ideaalne viis kuidas väsitav nädal ära saata.
Peale sauna kerisin end veel telekate ette ning vaatasime Suurbritannia talendisaadet X-factorit. John õnneks ei ole mind laulmas kuulnud ning oli vist kõik eelnevad jutuajamised minust ja minu lauluoskusest unustanud ning tuli lagedale ideega, et võiksin ka proovida. Ütlesin talle, et telekas näeks ta mind igatahes, sest õnneks või kahjuks pääsevad sinna ka väga olematu lauluhäälega inimesed. Muretsemiseks pole põhjust. Ma luban, et ma ei kandideeri X-factori saatesse, seega sellisel kujul minu seiklused siin merede taga ei jätku.

Paganlikud eestlased kirikus

Nädala teisel päeval käisin traditsiooniliseks saanud spinningus. Sel korral viis trenni läbi üks väga nägus noormees nii, et kõigil naisterahvastel oli spinninguratta kõrval lisaks higiloigule ka ilaloik :D

Vahel on mul pea laiali otsas, vahel ei ole. Teisipäeva õhtul oli minu õnn, et sel korral pea ei olnud laiali otsas, sest koju minnes ning rohelise tulega teed ületades oli üks Audi TT omanik unustanud end kõrvaistujaga juttu rääkima ning jalakäijate(loe: minu) olemasolu sootuks unustanud. Olles auto eest ära hüpanud, näitasin talle, et ta on ikka idioot, siis laiutas vabanduseks käis. Mölakas.

Kolmapäeva õhtul sain postkastis kolm kodumaalt saadetud sünnipäevakaarti kätte. Tegi tuju ikka väga heaks! Aitäh! (Ja nüüd selgus, et mingil põhjusel on minu mobiilioperaator jäänud sünnipäevaõnnitluste edastamisega hätta, seega, kes pole minult vastusõnumit saanud, siis teadke, et pole olnud millele vastata.)

See vaatepilt avanes neljapäeva pärastlõunal ning mina tõsiseks jääda ei suutnud. Olgu, saan aru, oli soe ilm ning särk oli ebavajalik, aga püksid???? :D

Neljapäeval-reedel meisterdasime Cocoga käevõrusid ja kaelakeesid. Endalgi tuli nostalgia peale, sest mäletan, et kunagi sain mina sarnase sünnipäevakingi. Enda komplekti ma 100% ei mäleta, aga tean kindlalt, et seal oli suur ja kollane plastmassist nõel, millega sai pärleid niidi otsa ajada. Niidi otsa ajamisest veel nii palju, et ajasin endale ise ka hirmu peale, käed värisesid nii hullusti neil päevadel, et konkreetselt oli raskusi nõela käes hoida ning pärleid läbi nõela torgata. Ei tea mis toimub, aga see on päris kõhedust tekitav.

Mu toauksel tuli link esimest korda eest ära eelmisel reedel, kui pereisa koju tuli, siis palusin teda, et saab ehk korda teha, sest pärast jään tuppa luku taha...Rääkis mulle, et ta on finantsnõustaja mitte Handy Manny(multikategelane, kes oskab kõiki töid teha). Midagi ta siiski susserdas seal, nii, et link püsis kuni neljapäeva õhtuni omal kohal. Sel korral läks siis uks lukku ning oma tuppa saamiseks ning toast välja saamiseks pidin jällegi akent kasutama. Tõeline õnn, et mu tuba on esimesel korrusel :D Lõpuks tehti mu ukselink korda ka ning kuna mina selle püsivuses väga kindel ei ole, siis sõlmisime kihlveo. Kui ukselink tuleb ees ära minu siin oleku ajal, siis maksab John mulle, aga kui tema töö tõesti püsib, siis pean mina maksma. Kodune Handy Manny naeris, et nüüd hakkan kindlasti ust lõhkuma, et raha kätte saada :D Aga lubasin, et ei kasuta alatuid võtteid. 

Reedel sain oma armsatelt Sousti tänaval elavatelt sugulastelt kingituse kätte. Suur-suur aitäh teile! :) Sellised üllatused teevad tuju alati väga heaks :)

Nii hea, nüüd saab maiustuste toel vaimu ka värskena hoida ning lugeda kodumaised ajakirju ja lahendada ristsõnu! :)

Reede õhtul käisime veel pererahvaga väljas kiirel õhtusöögil, kiirel sellepärast, sest tuli kiirustada, et enne Eesti-Hollandi mängu algust koju jõuaksime. Oeh, keegi vist oska aimata kui raske on staadionilt eemal olla, nii väga tahaks igakord olla koos nende tuhandete eestlastega staadionil ning selle siniseks värvimisel osa sellest olla. + muidugi see, mida meie rahvuskoondis reede õhtul Kitsekülas korda saatis oli U-S-K-U-M-A-T-U!!!! Ilmselt te ei pea küsima, mida ma arvan sellest lisaminutite penaltist ja kohtunikust, aga see mäng ja see tulemus olid ikka sigakõvad! Mu pereema, kes jalgpallist muidu lugu ei pea, siis temagi oli eile täielikus eufoorias, armastus jalgpalli vastu on vist tõesti nakkav :)

Õhtul tõttasin veel lennujaama oma armsale Lisannile vastu ning nii ütlemata hea meel on, et ta nüüd siin on!!! John naeris, et eestlased on asunud Jersey't vallutama! Aga mina kiidan selle ainult heaks! Tegime linnas ühe kiire tiiru ning tutvustasin teda oma pererahvale :)

Muideks, Barbs tõi mulle kaks pätsi musta leiba, nii, et elu on kohe palju ilusam. :) Mustast leivast veel nii palju, et pereema leidis ühest tervisepoest "musta leiba", värvuse järgi oli selline keskmine Eesti leib, must kohe kindlasti mitte, aga selle tekstuur oli nii vale kui olla sai. Seda mäluda oli juba paras proovikivi ning kõigele lisaks pidavat see leib säilima märtsini 2014.a, päris õige kraam see igatahes ei olnud :D

Ühel päeval pidin Johnile telefoni teel spellima oma andmeid. Nalja kui palju. Kuna spellimine pole kohe kindlasti mu lemmiktegevusi ning koolitundides tekitas see minus alati parajalt peavalu ning kui mul palutakse seda aega andmata kiiresti teha, siis minu aju jookseb lühisesse. Et spellimisest üksi vähe oleks, siis telefonikõne ajal tuli ukse taha postimees, aga kuna pereisal oli kiire, siis pidin oma spellimist tegema uksel postiljoni kuuldes. Vähemalt postiljoni päeva muutsin ma lõbusamaks, sest tema oma naeru tagasi hoida ei suutnud. :D

Minu jaoks uskumatu, aga kui elektrik meie maja külastas ning uuris, et kust ma pärit olen, siis esimene asi, mis tal Eestiga seostus oli Eurovisioon. Rääkis, et Eestit teab ta küll, et seal oli paar aastat tagasi eurovisioon. Seletasin, et tegelikult on möödunud rohkem kui paar aastat, aga siis ta arvas, et võib-olla on Eestil siis varsti õige aeg lauluvõistlus taas kinni panna.

Pühapäeval veetsime Lisanniga aega koos. Ilmselt kõige huvitavam ja omapärase asi juhtus kui kõndisime linnas ringi ning jõudsime otsaga kiriku juurde. Kuna see katolik kirik on väga suur ja võimas, siis mõtlesime, et lähme vaatame sisse ka. Kell hakkas 18 lähenema ning inimesi saabus kirikusse aina juurde ja juurde, tuli välja, et täistunnil hakkas pühapäevane jumalateenistus. Ühel hetkel tuli Lisannil mõte, et kuna paganlikud eestlased nagu me oleme ning kumbki meist polnud varem pühapäevasel jumalateenistusel viibinud, et jääksime seda siis ka kuulama. Veidi saime seal olla ning kirikulaule kuulata kui avastasime, et peaksime liikuma hakkama, sest vastaseljuhul oleks pidanud Sannu oma pereisale teatama, et ta jääb hiljaks, sest on kirikus. Pühaisa, kes tegi kirikus enne teenistuse algust väikese ringkäigu kiitis veel, et meil on nii ilusates toonides jakid(mõlemal olid kärtsud oranžikad-roosad üleriided), hakkasime tõesti ilusti silma, arvestades, et teised inimesed oli rõivaste valikul natukene tagasihoidlikumatesse toonidesse jäänud.

Blondid mootorratta hiired Eestist

Kolmapäeval viisin väiksed nublud nn. loomaaeda, kuigi loomaaiaks on seda palju nimetada, minu jaoks rohkem loomapark või midagi muud väiksema mõõtelist.

Tegelikult oli täiega tore, kõigile midagi teistsugust vahelduseks. Päeva lõpuks olime kõik läbi nagu Läti latid, polnud kõige kergem ülesanne hommikul kella 9.30-16.30ni mööda saart kahe väikese lapsega ringi seigelda, aga saime ilusti hakkama :)

Neljapäeval mõtlesin, et võtan vabalt ning midagi erilist ei tee, AGA siis saatis Elery sõnumi ning kutsus mind enda trenni. Ma kaks korda ei lasknud seda endale pakkuda ning järgmisel hetkel jooksingi parki ringtreeningusse. Alguses, kui vaatasin neid ülesandeid, siis mõtlesin, et mis see ikka ära ei ole. Tegelikult oli ikka kuradi väsitav, aga nii mulle meeldibki!

Reede oli ütlemata tore! Kui neljapäeva õhtul rahuliku südamega magama heitsin, siis poleks uskunudki, et Eestist on kohe sellised üllatused tulekul! Kellaosutid olid saanud natukene üle südaöö tiksuda kui Eneken ja Ellen otsustasid mulle telefoni teel sünnipäevalaulu laulda. Teades, milline ma unesegasena olen, siis ega ma hommikul ärgates 100% kindel ei olnud, et see päriselt toimus, aga kui sirvisin enda kõnelogi, siis sain kinnituse, et õnnitlused Eestist tulid! Aitäh, mu armsad, see oli super tore üllatus!!! :)
Reedel oli mul vabapäev ning esialgne plaan oli kaua magada, aga rikkusin teiste plaani ära ning neil õnnestunudki mind lauluga üles laulda...

Sünnipäevalaps on tore olla!

Oma armastelt sõpradelt sain ma igasuguseid üllatusi - armsaid sõnumeid, VÄGA originaalseid luuleridasid ning toredaid pildi kollaaže :) Aitäh, nunnukad!

Elery küpsetas mulle ühe ütlemata hea tordi ka :)

Reede õhtul käisime Elise ja Elery'ga Bentos sushit söömas, mina sain oma pulkadega söömist harjutada ning vähemalt nii osav ma olen, et ühtegi toidutükki ma põrandale ega suust mööda ei kukutanud :) Peale Bentos käiku jalutasime mööda tänavat õhtu järgmisesse sihtkohta kui Elery ühel hetkel kõigi meie riietust silmitsema jäi ning ütles, et me oleme nagu blondid mootorratta hiired Eestist, seda seepärast, et sest kõik olime endale juhuslikult nahktagid selga pannud.

Igatahes, mul oli väga tore sünnipäev, nii, et aitäh teile kõigile, kes sellesse mingit moodi panustasite :)

Laupäeval armu ei olnud, tööpäeva pikkus oli üle 12h, aga polnud midagi hullu, kõik elasid selle ilusti üle.

Pühapäeval oli põhirõhk Jersey Live'l. Minu jaoks oli uskumatu, et festivalipassi ostes tuli esitada kõik isikuandmed ning sissepääsuks oli vaja ID-kaarti, väidetavalt oli sellel nii kõrge turvatase sellepärast, et politsei omaks täpseid andmeid, et kes festivalil viibivad, jne.
Enne kui hakkasin kodust minema, siis John naeris, et mul on võrreldes teiste tüdrukutega ilmselt liiga palju riideid seljas, sest kui mina läksin sinna teksades, siis paljud nägid tõesti välja nagu oleksid nende püksid koju ununenud :D :D
Üritus leidis ise aset tühermaal, kuhu oli püsti pandud: pealava, tantsulava(ehk oli põhimõtteliselt ülisuur telk, mis oli klubiks ehitatud, seal keerutasid plaate koguaeg erinevad DJ'd ning see oli ülimõnus, ainult atmosfääri tõmbas alla, et seal taidlesid ringi ülbed pubekad, väidetavalt oli sissepääs 16+, aga minu arvates andsid väga palju napilt 13+ mõõtme välja), JT lava(kus muusikat tegid kohalikud, see oli mõõtmetelt küllaltki väike, aga muusika oli seal uskumatult hea) ja pärimusmuusikalava.
Pealava peaesineja oli Example ja nad olid ikka väga-väga head! See kuidas nad suutsid rahva käima saada oli ikka muljetavaldav!
Kuna festival toimus tühermaal, siis polnud seal lõpuks murulibletki järel ning kuna koguaeg on kuiv olnud, siis kui rahvas lava ees hüppas, siis oli konkreetselt suur tolmupilv üleval. Kohati oli võimatu hingata ning ma ei ole alati isegi peale kartulivõttu nii tolmune olnud. Tumedad teksad olid pruunika varjundiga, mustadest tennistest ma ei hakka rääkimagi :D ning oma nahktagi ja musta kotti olen praeguse seisuga 2x pesnud, ehk aitab ning 3ndat korda enam küürima ei pea. Ükskõik, et ma nägin välja nagu tolmukoll pärast ning et mu hingamisteed olid umbes, aga see üritus oli seda väärt(+ vääris seda krõbedat piletihinda - u 65€)