Aeg see kiirelt mööda läeb, maikuu lõpp on juba käes

Eneselegi märkamatult on eelmisest postitusest juba nii palju aega möödas, nüüd ma katsungi oma hallidest ajukäärudest eredamad hetked välja kaevata.

Ühe asja(tegelikult on ilmseid neid seikasid rohkem kui ainult üks) unustasin kui kirjutasin Grasmere'st. Laupäeval kui käisime jalutamas, siis ma uurisin Kevinilt, et kas sealsetes mägedes elavad ka hundid ja karud. Kevin vaatas mulle tükk aega otsa ning siis küsis, et mida ma joonud või suitsetanud olen. Siis oli minu kord talle tükk aega otsa vaadata ning küsida, et mis mõttes, et millest ta seda järeldab. Mees siis väitis, et sealsetes mägedes ei kohta ma ühtegi sellist isendit, rääkisin, siis, et huvitav, sest Eestis on metsad karusid ja hunte täis. Selle öelduga panin ma tal tükiks ajaks suu lukku(mis on tema puhul ime :D), sest tal polnud vähimatki aimu, et Eestis võid metsas selliste loomadega kokku puutuda.

Reedel käisin peale tööd jooksmas, mõtlesin, et teen kohe pikema tiiru, sest koduse Emumäe jooksu pidin taas vahele jätma, uhasin 10,8km ära ja siis oli süda rahul :) Õhtul enne klubitamist tuli Jenni minu juurde ning õigel ajal seadsime sammud linna suunas. Reedel oli täiega äge, enamuse ajast me veetsime Mimosas, muusika oli seal hea ning seega kusagile mujale väga ei kiskunudki :)

Laupäeval päeval oli rannas "Sand race", mis nägi täiega äge välja, randa oli tehtud krossikatele ja autodele ringrada ning nad pidid neid ringe seal kiiruse peale läbima. Kahju, et mul kaamerat kaasas ei olnud, sest see, mis seal toimus oli tõega huvitav ning nägi efektne välja. Kuna mu telefoni kaamera on nii saabas, siis ma ei hakanud seda isegi taskust välja võtma ning teid nende piltidega traumeerima.
Õhtul oli plaan rootslastega välja minna, aga kuna minul oli vaja enne Meistrite Liiga finaal ära vaadata, siis ütlesingi, et ma liitun nendega hiljem linnas. Suutsin neid jälle üllatada, sest nende jaoks oli see ikka väga suur üllatus, et mulle oli jalgpall esmatähtis :D
Igatahes, peale jalgpalli elamusi sättisin end valmis ning klubitiir võis alata. Esmalt läksime Chambersisse, see on päris suur klubi ning seal on alati elavmuusika ka, mis tavaliselt on mulle mokka mööda, aga nüüd viimasel korral viskas see küllaltki ruttu üle. Ilmselt asi oli selles, et see muusika polnud päris mulle, aga õnneks olid rootslased asjast samal arvamusel ning sai Chambersi tolm jalgelt pühkida ning The Drifti mindud. Kui reedel oli Driftis nii vaikne ning seal polnud praktiliselt üldse rahvast, siis laupäeval oli seal hullumaja(hiljem selgus, et kõik klubid olid paksult rahvast täis). Drift'is juhtus päris palju erinevaid seikasid.
Driftis hakkas ühe rootslase varasem tuttav minuga juttu rääkima ning küsis hoobilt, et kas ma olen ka Rootsist, seda seepärast, et ma blond olen. Rääkisin, et mina olen ikka Eestist, kuna ta polnud mitte kunagi mitte midagi Eesti kohta kuulnud, siis ta arvas, et ma lollitan teda ning mõtlesin minge maa välja :D :D Üritasin talle Euroopa kaarti ette kujutada, aga see mis jäi Soomest alla poole, see oli tema jaoks must maa. See noorhärra väitis, et ta õpib ülikoolis, ma siis küsisin, et kas U.K's saavadki kõik lollid inimesed ülikooli, siis ta leidis, et ma olen väga õel. Vastasin, et parem olla pisut õel kui puhta loll ;)
Samas selgus, et paaril noormehel on siiski ajud ning mäletasid, et ma olen Eestist ning tulid klubis kisaga ning karjusid "Miss Estonia" ja viskasid pöidlad püsti. Minul oli nalja kui palju, aga mõni läheduses seisev inimene ei jaganud nooti ega seda kisa :D :D
Rahvust mõttes oli asi muidugi tasakaalust väga väljas, üks eestlane ning kuus rootslast, aga meeldejääv õhtu oli sellegipoolest :)
Pühapäev oli täpselt selline päev nagu iga pühapäev olema peaks! Terve päev oli mõnus, ilm oli soe, vedelesin paar tunnikest rannas ning õhtul käisime Jenni ja Lindaga kinos "Hangover III" vaatamas. Kõigile kellele vähekenegi komöödiad meeldivad, siis minge ja vaadake see ära. Mulle täiega meeldis, vahepeal lasin seal selliseid naerukajakaid, aga õnneks ma polnud ainus :D
Kuna terve päeva oli soe ning ma tahtsin oma toa akna kinni panna veidi enne keskööd. Jep, lugesite õigest, tahtsin kinni panna, mitte ei pannud. Lihtsalt aken tõrkus ning u 10cm vahe jäi sisse, mõtlesin, et terveks ööks akent lahti ei taha jätta ka ning siis asusid kaks eestlast probleemile lahendust leidma. Kõige naljakam oli see, kui ma ütlesin tõsimeeli, et akent on ju täitsa korras, ainult kinni ei lähe :D :D Kui ma olin selle ära öelnud, siis mõlemad purskasime naerma, sest minu loogika on ikka minu loogika :D
Kusagil 20min pusimist-väänamist ning aken läks kinni. Ma pole julgenud nüüd seda peale seda lahti teha, sest lahti tuleks ta kindlasti, aga ma ei tea kas ta kinni enam läheks. :D :D Nüüd tuleb kasuks, et toal on kaks akent :D

Esmaspäeval oli siin taas püha, mis tähendas mulle puhkepäeva. Kuna tegemist oli rannailmaga, siis mõtlesime Jenniga, et läheks vahelduseks mõnda teise randa, kaalukauss lange St Brelade's ranna kasuks. See on minu kodust u 30 minutilise bussisõidu kaugusel, teel sinna luges bussijuht mulle sõnu peale, et ma kasutaksin ikka palju päikesekreemi, sest tema eeldas, et blondid kärssavad kohe ära. Õnneks ära ma ei käranus, seega bussijuhi hirm oli asjatu :) Rannas oli aga nii-nii mõnus! Sain esimest korda selle aasta jooksul meres ka ära käidud, vesi oli ikka päris külm, aga vähemalt sai hea jahutuse.

4 ööd ja 5 päeva : Lake District ja Liverpool

Natukene juttu veel enne ära lendu:
Kolmapäeval nägin üle pika aja Jennit käisime Pizza Hut'is söömas, võin öelda, et minu BBQ Americano oli lihtsalt imehea!!!
Õhtul oli rõõmustamiseks täiega põhjust, saime teise pileti ka pühapäevasele Liverpooli-QPR'i mängule ning ei pidanudki jääma sellele lootma, et saame pileti kelleltki staadioni lähedusest osta. Ma olin täiega õnnejunn õhtul :D Lisaks, et mitte tegeleda kohvri pakkimisega vaatasin Euroopa Liiga finaali ning hiljem vaatasime "Ted'i" ehk korralik programm kolmapäeval :)

Neljapäeval maksis oma laiskus kätte ning sain kohvri vahetult enne lennujaama minekut pakitud. Kuna meie tellitud takso jäi 20minutit hiljaks, siis kiskus juba olukord veidi pingeliseks, aga lõpuks jõudsime ilusti lennujaama ning varsti juba terendaski Liverpool meie ees. Minu jaoks oli lend päris hirmus, kuna ma olen ekspert osas, mis puudutab valel ajal haigeks jäämist, siis mu pea oli nohust nii paks ning maandudes lõi kõrvad tõsiselt lukku. Lukust tulid nad lahti alles paar tundi hiljem kui ma aevastasin ja sel momendil käis kõva plõks läbi, jõudsin juba mõelda, et midagi läks katki, aga tundub, et kõik töötab siiski :D
Liverpoolis võtsime oma rendiauto ning sõit Lake Districti poole võis alata! Ilmselt paljud mõtlevad, et miks meie esimeseks sihtpunktiks Lake District oli, täpsemalt öeldes Grasmere, seda seepärast, et perepead pidid laupäeval pulma minema ning tänu sellele oligi meil selline eriline sihtkoht :)

Siis juba kui kõik need mäetipud paistma hakkasid, siis oli nii mõnus! See oli hoopis nagu teine maailm, kõik need mägikülad, selline tunne oli nagu oleksid hoopis Austriasse või Šveitsi sattunud. Kõik mäenõlvad olid lambaid täis ja kõik need käsitsi laotud kiviaiad. Rääkisime, et kui see koht paradiis ei ole, et mis siis veel...
Igatahes, Grasmere'is oli meil oma rendikorter, mis oli tõsiselt mõnus ning hubane. Reedel me avastasimegi ümbrust, käisime jalutamas ja sõitsime auto/paadiga ringi :)

Sest minust tehti peata kana, fotograaf oli tasemel, jep :D

Juhuks kui wc's igav hakkab, siis saab muusika käima lükata

Ainus asi mis Grasmere's rahu ja vaikust rikkus olid need U.K hävitajad, kes seal mägede vahel igapäevaselt treenivad.

Laupäeval oli ilm päris jama, kuna perepead olid pulmas, siis mina olin lastega ning enamuse päevast olimegi tubased. Õhtul kui ilm paremaks läks, siis käisime värsket mägedest tulevat õhku hingamas ning vaatasime ringi kalpsavaid jäneseid, keda võis tõesti pea igal sammul näha.

Eurovisooni lõpuks suutsin ende tv lainele ka häälestada ning hääletada ka, hääletasin Eesti poole 11x ning kui Eesti U.K'lt lõpuks ühtegi punkti ei saanud, olin ma lausa päris pettunud. Kui Eestis maksavad kõik sellised eritariifiga kõned u 0,65€, siis siin oli hääletamine ainul 0,15naela ehk u 0,18€. Eestis teenusepakkujad juba tagasi ei hoia... Eurovisioonist veel nii palju, et briti kommentaaridega oli Eurovisiooni ülekannet väga naljakas vaadata, kuna Inglismaal endal ei läinud just kõige paremini (mis minu jaoks ei olnud üllatus :D ), siis teravaid kommentaare oli ikka kuhjaga :D

Pühapäeval peale hommikusööki kui olime asjad kokku pakkinud hakkas sõit Liverpooli poole. Veidi üle 2h autosõitu ning olimegi Liverpooli südames. Meie TomTom vedas meid esialgu veidi alt, seega alguses oli meie  sealse rendikorteri leidmine paras peavalu. Õnneks TomTom kogus end veidi ning leidsime lõpuks oma sealse kodu ka üles, korter oli kesklinnas ning mõnusalt suur ja avar :) 

Enne jalgpallimängu tegime kiire poodlemise ning sõit staadioni poole võiski alata!

Üks 45 276st! Esimene Premier League mäng on siis nüüd staadionilt vaadatud!

Enne mängu algust käisime Johniga ikka pubis nagu õigetele fännidele kohane :D :D Igatages sealses pubis käik oli omaette kogemus, seda heas mõttes. Terve pubi oli paksult punaseid(Liverpooli fänne) täis, inimesed hakkasid täiesti suvalistel hetkedel laulma fännilaule ning üldse see õhkkond oli megaäge!!! Okei, käsi südamel, ma pole tulihingeline Liverpooli toetaja, aga selle emotsiooni mille ma Anfield'i staadionilt sain, see oli super, ausalt! Kõik see fännide laulmine ning osa saamine hoopis teissugusest jalgpallikultuurist, võimas-võimas! Saime ajaloolise hetke osaliseks ka, see oli Jamie Carragher'i viimane mäng Liverpooli eest ning üldse lõpetas sellega oma profijalgpalluri karjääri. 

Esmaspäeval enne lendu tegime veel kiire šhoppamise, kõigil oli algselt plaan auk oma pangaarvesse lüüa, aga sellega meil nii edukalt ei läinud. Kuigi, tegelikult on see ainult hea. Liverpoolist veel nii palju, et linnana ta väga sümpaatset muljet ei jätnud. Tohutult palju räämas/lagunenud maju kesklinnas ning mõnes rajoonist autoga läbi sõites poleks julgenud autotki kinni pidada :D :D Tallinn ja Tartu on igatahes kordades ilusamad, palju puhtamad ning hoolitsetumad.

Tegelikult oli esmaspäeva pärastlõunal ikka väga hea Jersey'sse tagasi jõudma. Teadmine, et saab õhtul oma voodisse magama heita, oli ikka väga suurt rahulolu tekitav, sest minul on uutes kohtades magama jäämisega ikka tõsised probleemid :D

Mul oli tõsiselt mõnus reis, hea vaheldus, pluss ma nägin nii palju uusi kohtasid ja sain üldse palju positiivseid emotsioone :)

Kevin(Johni ema elukaaslane), kes nägi mind viimati oktoobri lõpus, ütles, et mu inglise keel oli läinud veel paremaks ning seda oli küll hea kuulda :)

Elastic Bambi

Möödunud esmaspäeval tähistati siin May Day'd ehk maikuu esimene esmaspäev, tegemist on riigipühaga, seega minul oli vaba päev ning koguaeg oli tunne, et on hoopis pühapäev.
Kuna ilm oli väga suvine, siis nautisime puhkepäeva täiega ning käisime mere äärses restoranis lõunatamas. Restoran asus ranna ääres, mis kannab nime 5 Mile Beach ehk siis ilus 8 kilomeetrit pikk liivarand asus meie ees, mõnus!

Väikese preiliga Princess'i pardal

Samuti oli esmaspäeval viimane paadi šhow päev, siis käisime veel jahte uudistamas ning kõike oma käega katsumas.

Johni ema jaoks olen ma naisterahva kohta ikka uskumatult pikk ning ta uuris, et kui pikk ma siis täpselt olen, rääkisin, et u 1,74 m. Brittidele ei ütle see muidugi midagi, sest nemad arvestavad pikkust jalgades. Lõime siis targa googli lahti ning selgitasime välja, et ma olen nende jaoks siis mõõdus - 5ft 8,5in.Voh nii, nüüd olen ise ka targem :)

Teisipäeval mängisin 3-aastasega minigolfi. Mina kaotasin. Geenid, oskuslikult golfi mängida on minust küll kauge kaarega mööda jooksnud ::D

Kolmapäevases core extreme'is naersin pisarateni, trenni lõpus tegime venitusharjutusi põhjalikumalt kui tavaliselt ning šokeerisin juhendajat jälle, sel korral heas mõttes :) Enda arvates mu paindumises pole midagi nii erakordset ning paljudel on tunduvalt parem kui minu, aga see selleks. Igatahes, siis ta leidis, et mu hüüdnimi peaks olema "elastic Bambi" :D :D Seejärel uuris ta minult, et kas ma tegelen gümnastikaga või olen lausa liige mõnes võimlemisrühmas nagu te isegi teate, siis vastus mõlemale küsimusele oli ei. Aga ma arvan, et sellised küsimused on väga positiivsed, eriti veel inimeselt, kes on õppinud personaaltreeneriks :)

Kes huvitub, millega ma neljapäeval tegelesin, siis minge eelmise postituse juurde tagasi :)
St Malost veel nii palju, et linnapildis oli uskumatult palju koer ning ma ei pea silmas hulkuvaid peremeheta loomi vaid tõesti tundus, et igal viiendal inimesel oli koer keti otsas või kotis :D
Kuna liikusime St Malos ringi jalgsi, siis päeva lõpuks oli mu vasaku jala kannas suur auk, jalanõud, mis polnud kunagi varem hõõrunud, nühkisid sel päeval suure augu mu jalga. Tegelikult see auk jalas nägi päris kole välja, 5 päeva ei kannatanud joosta ega normaalselt kõndida, aga õnneks nüüd võtab jalg juba uuesti normaalset välimust tagasi. :)

Öö vastu kolmapäeva oli õudus kuubis, terve öö oli väga tugev tuul, viskas ühe aiatooli (ei, ei ole plastmassist aiamööbel) tagurpidi ning viis teise terrassi otsa, kuna minu toal on kaks akent, siis heliefektid olid terve öö, vahepeal juba kaalusin, et kolin elutuppa diivanile magama, aga see selleks, iluund just nautida ei saanud. Muidugi, tuulemöllust oli vähe ning kuna eelneval päeval jäin ma mõnusa vihma kätte, mis ujutas viimse kui riidetüki läbi, siis ilmselt selle külmetamise tagajärjel öösel enam õhk ninalõõridest läbi ei käinud...

Alates homsest (loe: neljapäevast) olen ma ilmselt mõnda aega levist väljas, sest me põrutame LIVERPOOLI!!! Okei, tegelikult me lendame Liverpooli, siis võtame auto, sõidame Lake District'i, veedame seal aega kuni pühapäeva hommikuni ning siis suundume Liverpooli :) Ootused, lootused on kõrged, kuigi muidu ma horoskoope tõsiselt ei võta (loen neid lihtsalt ebaregulaarselt ning puhtast uudishimust, et mida nad nüüd on kokku klopsinud), aga nüüd on kaks erineva väljaande horoskoopi soovitanud mul sel perioodil olla ettevaatlik :D :D Samas, lubasid, et 19.mail kohtan oma printsi valgel hobusel ka, hahaha, seega elame, näeme! :) Esmaspäeva õhtuks peaksime Jersey'sse tagasi jõudma ning siis ma viin teid vahepealsete sündmustega kurssi!

Prantsusmaa eri : St Malo

Eelmisel neljapäeval kui üles ärkasin, siis teatati, et nädala pärast on minek Prantsusmaale ning mulle on juba piletki olemas! Mis oleks saanud mul selle vastu olla!? Kiitsin kahe käega heaks ning ootamine võis alata :)

Neljapäeva hommikul võtsime suuna sadama poole ning teekond St Malo'sse võiski alata. Astud hommikul laeva, loksud tunnikese ja oledki kohal, pole väga ju! St Malo ise on Prantsusmaa ranniku äärne linnake, mis on turistide seas üli populaarne.

Aga pikk jutt on s*tt jutt nagu te kõik teate, seega ma lasen piltidel rääkida :

 Lehvitasime Jersey'le!

 Kraapis ja ragistas ilusti seal

 Need "roikad" on põlismetsa jäägid, mis pidurdavad nüüd tõusu ajal natukene laineid

 PARIM!

 Ostsime omale makroone kaasa, nii-nii head!

 Ilmselt mu senise elu üks parimaid maitseelamusi jäätise osas. Ma ei oskagi öelda, mis selle nii eriliseks tegi, kõik see tekstuur ning maitse olid tavapärasest palju erinevamad. Võin garantii anda, maistses väga hästi! 

 St Malo kitsad tänavad

 Tegin firmamärki ja kiitsin Prantsusmaa heaks!

Kes vaatab neid toidupilte ja mõtleb, et huvitav, kas nad käisidki Prantsusmaal ainult söömas, siis ma võin öelda, et põhimõtteliselt küll jah! :D Nii väikseid lapsi väga kusagile kirikutesse ja muuseumidesse ei vea, aga St Malo jättis väga sümpaatse mulje ning mulle väga meeldis! :) Avastamist seal oleks ning tagasi läheksin ka igakell :)

Toidu osast veel nii palju, et käisime lõunatamas ühes hotelli restoranis, kus mu siine pere oli varem käinud ning eelmisel korral jäid nad väga rahule. Minul võrdlus moment puudus, aga pearoog oli maitse poolest väga igav/mannetu ning teenindus oli kehva. John väga tagasi ei hoidnud ning ütles arvet tasudes ka, et eelmisel korral oli kõik palju parem, nii toit kui teenindus, aga rääkis vähemalt nii nagu asi oli.
Prantslastest veel nii palju, et väga abivalmid nad ei olnud. Kui prantsuse keelt ei mõistnud, siis pidid iga menüüs olevat asja kelneri käest küsima, et mis see endast kujutab :D

See laevaga loksumine pole ikka väga minu teema. Hommikul polnud midagi viga, liikusin koguaeg ringi ning kordagi ei tundnud, et merehaigus kallele tuleks. Tagasitee oli õudus, ilmselt seepärast, et tuul oli tõusnud ning loksutas ja lainetas päris korralikult! Kalu ma õnneks toitma ei pidanud, aga terve aja pidin suletud silmadega istuma, sest ainult siis oli võimalik olla :D