Pimekohting

Ühel õhtul rääkisime, et mind ootab ees pimekohting J-tähelise inimesega. Naersime ja lõõpisime niisama, ühel hetkel perepea taipas millest me rääkisime ja vaatas mulle imestunud näoga otsa ning küsis, et kas ma lähen tõesti meesterahvaga pimekohtingule :D  Seletasin siis, et kuidas asjad tegelikult on, esmalt pidin ma ühe Soomest päris au pairiga - Jenniga kohtuma juba 16.veebruaril, aga kuna mu tervis läks käest ära, siis ma tühistasin kohtumise loetud tunnid varem. Mõtlesin küll, et raudselt ta mõtleb, et ma olen mingi ignokunn, kes lihtsalt kohtumise üle laseb. II ring toimus 23.veebruaril, lubasin, et näitan talle linna (kokkuvõttes me lihtsalt kolasime mööda poode - nimetagem seda šhoppamiseks).
Ilmselt paljud ootavad, et mis ma sellest tüdrukust arvan, esmamulje on hea, räägib vähem kui mina, aga no, eks mind ongi raske üle trumbata :D Fakt, mis mind tema kohta šokeeris oli see, et ta on päris perekonnast kus on 17(!!!) last, ma küsisin kaks korda üle, sest ma mõtlesin, et keegi on vahepeal mulle kõrva peale astunud, et see ei saa õige olla :D
Kuna tema soovis Jersey ööeluga tutvust teha ning tal polnud kellegi teisega koos välja minna, siis lubasin, et lähen ja näitan talle ööelu ka ära. Skandinaavia värk, temagi oli ehmatanud, et kõik kohad suletakse nii varakult, jõudsin talle ainult Mimosa ja Chambersi klubi näidata, mina isiklikult eelistan igakell Mimosat, sest sealne muusika on lihtsalt nii hea!

Pühapäeva hommikult lõi isegi Jersey ilm kodumaa tunnet, trenni jalutades sadas üksikuid lumehelbeid, need küll sulasid sama kiiresti kui maha sadasid, aga ilus oli siiski :)
Kuna kodumaa sünnipäev tahtis tähistamist, siis läksime restorani sööma, liialdamata võin väita, et need toidud olid imehead.

 

(Sest pildid söögist on alati nii ahvatlevad!)

 



Vaatasime ETV vahendusel EV aastapäeva kontsedit ning John ütles, et eestlased on ikka nii kuradi patriootlikud! (Y) Ma arvan, et eestlastel on põhjust uhke olla, just seepärast, et enamus meist on "nii kuradi patriootlikud", sest siin pole sellist asja absoluutselt, nende jaoks on võõras, et inimesed elavad oma riigi sünnipäevale sellisel viisil kaasa + see, et valimas käib Eestis nii palju inimesi, nende jaoks on see üllatav, siin käib reeglina valimas 30-40% valijaskonnast.

Liisu, kui sa seda loed, siis sa võid väga õnnelik olla, sest sina oled alati öelnud, et mu sammud on nagu elevandil, aga siin on see paranenud, siinne pererahvas ütleb, et ma liigun nii vaikselt nagu majakummitus Caspar :D

Kord tuli jutuks, et kui kurnav oli hommikul bussiga kooli sõita, lõpuks tegime avastuse, et mu praegune elu on ikka väga kerge, hommikul võin tööd alustada pm siis kui padi on veel näos kinni :D

Mängime haigusega Vene ruletti

Pühapäeval valisin trenni minekuks kõige parema momendi ja kui ma ütlen, et kohale jõudes polnud mu riietel ühtegi kuiva kohta, siis teadke, see pole liialdus. Ma olin läbimärg! Valisin veel muidugi sellise spinninguratta, kus rihmad ei hoidnud jalgu 100% paigal, ühel hetkel tundsin, et hakkan lendu minema, et mitte põrandal lõpetada, siis pidurdasin hoogu parema käega, nii, et nüüd on käel hiiglaslik sinikas.
Kuna ilm oli selline nagu ta oli, siis esmalt tegime minu juhtimisel valge šokolaadi torti. Mmmmm! Eestis tehes tuleb muidugi tulemus parem, sest siin pole õiget kohupiima pastat ega vahukoor pole ka päris see, aga ajas asja ära.
Mängisime wii'd, kaotasin bowlingus isegi 3-aastasele! Vb polnudki ma nii kehv, 3-aastane oli ehk lihtsalt väga osav, parem ju nii mõelda. Talve OM eel hüppasin küll, et olen Eestis, seega peaksin end nagu kala vees tundma. Ei tundunud. Järgmisel korral ei püstita nii suuri ootusi ka :D + olid veel mingid mängud, kus peamine oli tasakaal, teised naersid siis, et ime, et ma üldse jalgel püsin kui nii kehv tasakaal on...  Õnneks reaalsuses asi nii hull ei ole, aga pühapäeval polnud wii's väga minu päev.

Kuna esmaspäevast hakkas vaheaeg, siis olid käed topelt tööd täis. Käisin lastega jalutamas ning hüppasime isa töökohast ka läbi, valvelauas olev naine tegi mulle siis ristküsitluse, küsis muljeid Jersey kohta, minu kodumaa kohta ning minu kohta. Rääkisin talle siis Eestis ja Eesti talvestki, esmaspäeval oli Jersey's umbes 8 soojakraadi ning päikseline, tema ütles, et noo, siis praegune ilm on minu jaoks täitsa suvi :D :D Rahustasin teda, et tegelikult on Eestis ikka päris suvi ka. Millegipärast paljudel on ettekujutus, et kui ma ütlen, et ma olen Eestist, siis mõeldakse automaatselt, et ma olen põhjapooluselt.
Teisipäeval käisin lastega mängumaal, suured atraktsioonid ronimiseks ja mängimiseks. Alguses kui tüdruk käis juuksuris, siis mina mängisin seni lauajalgpalli isa-poja meeskonna vastu, mängu lõpetasime siis, kui skoor jäi 3-4 mulle, sest siis järsku avastati, et see mäng on siiski lastele :D Me olime seal 2h ja peale seda lõi mul kõrvust tuld ja aju tahtis jalad selga võtta ning lahkuda, sest see lärm oli seal KOHUTAV! :D
Meie vastlapäeva ei tähistanud, kelguga liival ei sõitnud(vaesetel lastel pole siin kelkugi), hernesuppi/vastlakuklit ei söönud. Tähistasime hoopis pannkoogipäeva, polnudki ammu pannil tehtud kooke söönud ja maitsesid väga hästi, eriti peale rasket spinningut :)

Teisipäeva ja kolmapäeva õhtu oli mõistagi CL pühendatud, mulle sobib selline asi väga, sest CL on alati huvitav olnud.
Neljapäeval vaatasime EL ja jagasin Liverpooli poolehoidjate kaotusvalu.

Igatahes, kevad on tõesti kohal:

Väiksed nublud tõid sõbrapäeva puhul karu mulle!

Reedel trenni jõudes avastasin, et kott ujus seest, kodus polnud joogipudelit korralikult sulgenud. Naersin pärast kodus teistele, et vahel puhub mu peas tõesti tuul, teised lohutasid, et ma pole ainus kel selliseid asju juhtub.

Laupäevaks olid plaanid küll väga suured, aga teostus oli kehva, väga kehva. Siin on haigustega nagu Vene Rulett'iga, pidasime juba enne aru, et kes laste koju toodud haiguse järgmisena üles korjab. Mina korjasin. Öösel kella ühest kuni hommikul 7.30 oli wc-pott parimaks kaaslaseks, sest mu organism oli võtnud südameasjaks, et terve sisikond tuleb välja oksendada. Laupäeval hommikusöögi asemel tõstsin oma tuju ja vaatasin mõned "Friends'i" osad ja hoolimata sellest, et päeval oli 15kraadi väljas sooja läksin ma kell 11 magama tagasi ja magasin vahelduva eduga 19.30ni välja, öised seiklused oli tõesti kurnavad.
Õnneks google ei valetanudki, see viirus pidigi 24h kestma ja nüüd tunnen end juba täitsa inimesena, sööki veel puutuda ei julge, aga vesi püsib juba vähemalt sees ning see on juba samm edasi :)

 

Jätkuvalt Eestist, mitte Rootsist

Olin varem sellele paar korda mõelnud, et huvitav, et kas siin politsei kiirust ei mõõdagi, aga pühapäeval kui trenni jalutasin nägin esimest korda siin viibitud 5 kuu jooksul, et siiski kiirust mõõdetakse. Harva, aga mõõdetakse.

Mõtlesin, et see pole ikka normaalne, et mis asju ma unes näen, jagan siis teiega ka mida ma viimasel paari ööl olen unes näinud:
*Ma pole küll kunagi üheski viinamarjaistanudses käinud, aga see mis ma unes nägin, see ei saa ka päris õige olla :D Igatahes, sõitsime Gerli, Sase ja Mikuga mööda Piibe mnt kui avastasime Lahu kandis, et oh, viinamarjad kasvavad põllul. Viinamarjad kasvasid nagu tavaline vili põllul viljakõrte otsas, aga seal me siis mugisime ja korjasime kiiresti kuna me olime seal salaja ning võõral valdusel :D
*Unenäo esimest poolt ma ei mäleta või ei taha mäletada, aga ma tean, et ma kartsin tohutult ning surusin unes silmad kõvasti kinni, sest mingi naine, kellel oli tohutul suur suu, ta tahtis mind ära süüa :O. Ärkasin öösel üles, silmad kramplikult kinni surutuna ning mõtlesin, et huvitav, kas ma ikka julgen silmad avada, julgesin ja polnud midagi hullu :D
*Olime rannas, järsku hakkas taevast valgeid kreemiaid piiskasi alla kukkuma. Lähemal vaatlusel selgus, et päikesekreem sajab alla!? Küsisin veel Mirjamilt, et kuidas on, et kas talle selline asi meeldib. Mirjam rääkis, et natuke imelik on, aga pole viga :D

Pühapäeval vaatasime The killing'u kaks viimast osa ära, aga enne kui alustasime, siis tegime ise panused ja kirjutasime paberile kolm võimalikku mõrvarit. Voltisime paberid kokku ja panime topsi sisse, et näha kellel on kõige paremad detektiivi geenid :D Alguses mõtlesime, et mängime raha peale, aga viimasel hetkel loobusime ning otsustasime parema diili kasuks. Kaotaja peab laupäeval õhtusöögi tegema :) Igatahes, mõrva uurimise võib minu kätte usaldada küll, paigutasin küll mõrvari 2.kohale, aga kõige täpsema panuse tegin siiski :)

Esmaspäeval käisime pargis, kevad on tõesti kohal! Nartsissid on end juba end välja ajanud ja krookused õitsevad! :) Järgmisel korral haaran kaamera ka kaasa ja pakun fototõestust.

Kaks ööpäeva olid siin tõelised tormituuled, öösel korralikult magada ei saanud, sest kõik mühises ja kolises väljas. Teisipäeva õhtul tulin trennist tuule tõttu 10minutit kauem kojugi, tavaliselt kõnnin seda vahemaad 15minutit, siis teisipäeval tuli ilusti +10min otsa. Lõpuks olin tuulega võitlusest nii väsinud, aega võttis, aga jõudsin minagi koju.

Kolmapäeval elasin sinistele arvuti vahendusel kaasa, alguses vaatain lennupileteid, et Šotimaale lennata, aga lõpuks selgus kurb tõsiasi, et majanduslikult ei tasu kuidagi sinna kõigest üheks päevaks lendamine ära ning pikemaks ajaks poleks olnud võimalik sinna jääda. Kuna tulemust ilmselt kõik teavad ja kes mingil salapärasel põhjusel ei tea, siis Šotimaa võitis kohtumise 1-0, kuna ma pean aitama Eesti lippu siin kõrgel hoidma ja peale kaotust olin kurb, öeldi küll, et eestlasena peaksin selliste emotsioonidega juba harjunud olema, aga ei, küll saan siin ka varsti mõne tulevase mängu tulemust teistele näida ta ja öelda:" Whoah, tsekkige seda!!" See päev tuleb, kohe kindlasti!
Alguses lootsin kullakallile ETV'le ning ütlesin võimalusest siinsest telekast mängu vaatamisest ära, mõtlesin, et vaatan ikka eesti keelsete kommentaaridega, aga lõpuks oli tulemus see, ETV pilt jooksis kohe alguses kokku ja lõpuks pidin ikkagi väljamaa lehelt ülekannet vaatama, aga polnud viga, tegelikult oli isegi päris huvitav kuulata inglaste kommentaare mängu kohta :)

Nüüd reedel käisin poisiga veekeskuses ujumisklassis, see väsitas meid mõlemaid päris korralikult ära. Juhendaja vaatas mind ja pakkus hoobilt, et ma olen Rootsist, kui rääkisin kuidas asjad tegelikult on, siis vaatas mind suurte silmadega ning noogutas nõusoleku märgiks. Ega ma päris kindel ei ole, et kas ta teab kus Eesti asub, aga siiski, juba mitmendat korda üritatakse mind rootslaseks teha.
Siin kuuleb igasuguseid huvitavaid seikasid, mõned nädalapäevad tagasi kuulsin kuidas mõned aastad tagasi oli üks 30ndates eluaastates (haritud) naisterahvas pidanud Stockholmi riigiks, nii, et juhtub ka parimates peredes :D :D

Pime siga

Kuna mulle on jalgpall väga südamelähedane, siis ma jagan seda jaburust teiega ka, mis siin Jersey's toimub. Igatahes mõned nädalapäevad tagasi võttis siinne valitsus vastu uue seaduse/korra, et kuni 11-aastasteni jalgpallivõistlustel mängudes võitjaid välja ei selgitata. Mis mõttes!? Jalgpallis, nagu ka kõigi teiste spordialade puhul ongi asja mõte võitja välja selgitamises ning kui nad muutsid selle ära nii, et "lihtsalt mängitakse" siis polegi enam asjal ju mingit pointi. Minu arvates kaotavad lapsed igasuguse huvi spordi vastu kui nii talitatakse. Minu arvates võiksid nad mängida sama hästi jalgpalli siis lihtsalt ning ajada palli taga, väravate löömisel pole mingit vajadust, sest need ei maksa nii või naa midagi. Igatahes, ma tahaks näha mis sellest tuleb, aga minu jaoks on see projekt juba eos läbi kukkunud ja mul on neist lastest kahju...

Ma ei teagi, mis mul on puust asjade vastu. Otseselt ei olegi midagi, aga tulemused näitavad muud. Mõnda aega tagasi purustasin ühe puukõbla ning kolmapäeval tegin ühest hakklauast kaks hakklauda. Lihtsalt pesemise käigus murdus 2,5cm paksune hakklaud keskelt pooleks, naersin ise, et isegi jõudu ei kasutanud. Ema ütles, et pean ettevaatlikum olema, muidu pidavat teiste majapidamise täitsa ära lammutama. :D
Kolmapäeval oli meil õhtu jalgpalli päralt, esimese eelistusena elasime Arsenali-Liverpooli kohtumisele kaasa, sama ajal kiikasime Reali-Barcelona mängus toimuvat. Mina toetan selliseid jalgpalliõhtuid kahe käega, seega hea-hea!

Neljapäeval oli külaline Londonist, keda on alati rõõm näha! Õhtul mängisime loto mängu ning põrandal istudes tõmbasin ma omale sõrme pika vasest traadi jupi. Päeval käis elektrik kes jättis oma tööd natuke maha ka ning pasamagnet(sorri, aga nii on) nagu ma olen, siis loomulikult leidsin mina selle jupi maast kogemata üles ning tõmbasin kätte. Veidi valu(olgu, palju valju), veidi verd, aga nüüd on korras.

Reedel tegin esimest korda tutvust india toiduga, kuna mul polnud esialgu absoluutselt aimu mida tellida, siis lõpuks jõudsime järeldusele, et kuna on esmakordne tutvumine, siis tuleb alustada klassikaga ehk siis chicken tikka masala. Väga hea oli, seega julgen soovitada! :)

Kuna olin ammu öelnud jah-sõna, et lähen laupäeval välja, siis taganemisteed polnud, kuigi esialgu mul polnud üldse tahtmist mina, aga lõpuks olin väga õnnelik, et läksin. Oli tohututes kogustes nalja ja naeru! Esmalt La Siesta's hispaania õhtusöök, siis hakkasime mõtlema, et kuhu edasi võiks minna. Kuna osa seltskonnast mõtles, et võiks minna Blind Pig'i( Pime Siga), mis on üks eksklusiivne baar. Kuna see asutati 1920ndatel kui oli alkoholi müügikeeld, siis on see siiani jäänud täiesti ära peidetud kohaks, ühtegi välist nimesilti, viidet ega tunnust pole, et seal võiks selline koht olla. Aga see koht oli üliäge! Ausalt, hoopis mida teissugust, kõik see sisustus ja muusika mis seal mängis oli asustamis ajastust. Lahe-lahe!!! Sinna sisse saamine oli huumor ise! Kuna see on täiesti ära peidetud, siis me usaldasime ühte seltskonnaliiget, kes oli selles kohas varem käinud, aga kuna ta mäletas veidi valesti, siis me koppisime päris pikalt vale ukse taga. Prooviti erinevaid "salasõnasid" sisse pääsemiseks ning erinevat koputamist, aga ei midagi, nalja kui palju kui lõpuks avastasime, et me kardinaalselt vales kohas olime :D Kuna Blind Pig on ääretult väike, siis sinna lastakse korraga küllaltki vähe inimesi sisse. Proovisime siis turvat moosida, et laseks meid sisse, aga kuna me seltskond talle nii meeldis, siis ta seda ei teinud, vaid lasi meil endaga juttu rääkida, kui lõpuks sisse pääsesime, siis lohutasime, et me tuleme pärast tagasi :D
Mina olen jätkuvalt osav, ei arvestanud, et wc-uks nii raske on ja sulgub nii kiiresti ehk keskmine sõrm enam ei liigu...
Öösel taksos rääkisime eesti keeles juttu ja enne arve maksmist taksojuht uuris, et mis huvitavas keeles me rääkisime, et tema pole kunagi sellist keelt kuulnud, ütlesime, et eesti keeles kõnelesime, tema ütles, et pidas seda esialgu itaalia keeleks ning leidis, et eesti keel on väga huvitav.

Kohalikud on ikka imelikud! Öösel langeb temperatuur kusagile nelja soojakraadi juurde ning kusagil igal teisel peolisel pole riideid seljas :D Väga paljud käivad peol ilma üleriieteta, kui kantakse kleiti/seelikut, siis sukkasid ei tunnistata, igatahes neid vaadates hakkab endal ka külm. Minu teooria kohaselt ei kasuta paljud neist üleriideid peol käies seepärast, et nad on peolt lahkumise ajaks nii purjus, et suuda enam oma riideid üles leida :D

Kolm nädalat kestnud nohugi hakkab vaikselt üle minema, naersin teistele, et ei teagi enam mis tunne on normaalselt hingata.

Esimest korda nägin unes, et rääkisin inglise keelt, ei teagi kas see on nüüd hea või halb märk :D

Uskumatu, et juba on veebruar, sula selge tõestus, et aeg oskab tõesti lennata!