Kahjuks pean alustama sellega, et eelmises postitatud palavik ei tekkinud lihtsalt väsimusest, ma olin omale saanud hoopis tõsise gripi/viiruse.
Oma tervet haiguslugu ma ei hakka siia kirja panema, sest ma ei taha kedagi traumeerida. Jamad algasid pühapäeva õhtul, söögiisu oli kadunud ning terve õhtu oli külm. Esmaspäeval tuvastasin endalt palaviku (ilmselt oli see juba eelneval õhtul, aga ma ei jõudnud kraadimiseni tol päeval), õhtul lõdisesin taas, istusin voodis pikad dressid seljas, villased sokid jalas ning toa temperatuuri olin keeranud 1/3 võrra kõrgemaks kui see tavapäraselt on, aga meeletult külm oli ikka, teiste jaoks oli mu tuba nagu saunalava...
Teisipäev möödus sarnaselt nagu eelev päev, toppisin ravimeid sisse ja magasin igal võimalusel.
Kolmapäeva õhtul tundsin end viimaks inimesena ning neljapäeval nägin välja nagu normaalne inimene ega liikunud nagu surmavari mööda maja ringi :D Postiljongi, kes mind esmaspäeval nägi kui pakki vastu võtsin ning nähes mu olekut uuris, et kas kõik on korras, raputasin vaid pead ja vastasin, et mitte päris. Mees ehmatas ja käskis mul eemale hoida, mitte, et ma talle nina alla oleksin roninud, aga ju siis kartis mu tõve külg e saada. Kolmapäeval käis sama mees uuesti pakki toomas, leidis siis temagi, et näen juba palju parem välja enam ei kartnud mind ka :D
Kuna neljapäevaks olin ma nii palju inimene, et suutsin juba toidu poole vaadata ja seda süüa, siis tegin kartulisalatit. Naersime, et me teeme siin kartulisalatit tihedamini kui Eestis. Vahel kui kellegagi on jutuks tulnud, et kartulisalat on menüüs, siis alati uuritakse, et kas päris Eesti moodi kartulisalat. Petukaupa me ei tee ja tegemist on tõesti pesuehtsa kartulisalatiga :)
Neljapäeval suutsin oma ruloo taas ära lõhkuda, poolel aknal jäi seisma ning keeldus alla tulemast. Esmalt proovisin ise remontida, aga lõpuks andis targem järele ning ma loobusin. Kurtsin siis teistele ka, et mul on mure, aga kuna kellelgi polnud momendil võimalust sellega tegeleda ning mulle ei meeldinud õhtul toas ringi liikuda, kui kardinat ees polnud ning toas tuli põles. Olen jah kade ning ei meeldi, et naabrid tuppa vahivad. Asusin siis teisele ringile, missioonile - "kardin alla", susisin, pusisin, kangutasin ning murdsin, kartsin, et tuleb sootuks seina küljest lahti, aga korda ma ta sain! Edaspidi võite oma muredega minu poole pöörduda, kui mõistusega asja lahendada ei suuda, siis jõuga küll :D
Mingil hetkel tuli Lisanniga jutuks, et kuna saar on nii väike, siis Lisann uuris, et milleks inimestele üldse autosid vaja on :D Minu nalja kui palju, seletasin, et päris nii hull ei ole, et ühest saare otsast näed kohe teise otsa ära ning vahemaad on jalgsi läbimiseks liiga pikad. Käskisin googlemap'ist järgi uurida ja selle abil saarel ringi surfata, sest päris tikutoosi suuruse elupaigaga tegemist ei ole :)
Praegugi veel võitlen nohu ja köhaga, aga küll ma neistki lahti saan. Kapis seisvad jooksutossud on nii ahvatlevad ja vägisi tahaks juba trenni minna, aga hoian veidi veel tagasi, sest muidu niidab ilmselt haigus uuesti.
esmaspäev, 28. jaanuar 2013
pühapäev, 20. jaanuar 2013
Hullumeelne nädal on jõudnud lõpule!
Hullumeelne nädal on jõudnud lõpule, see on olnud raudselt kõige kurnavam nädal, mille ma olen siin veetnud olen.
Muidu ma pühapäeva suurim fänn ei ole, aga täna ta meeldib mulle küll, kuna see tähendab, et rahulikum nädal ootab ees.
Neljapäeva hommiku veetsin väikse härraga pargis ringi mütates ning õpetasin talle sõna "kutsu", seal pargis jalutatakse hästi palju koeradega ja talle koerad täiega meeldivad, siis ma osutasin koguaeg koertele ning korrutasin "kutsa, kutsa, kutsa", lõpuks tuli temal ka peaaegu välja! :) :)
Õhtul oli naljakas, rääkisin emaga skypes, ta uuris, et millega ma õhtuti tegelenud olen, rääkisin siis, et oleme vaadanud Taani krimisarja kus noor tüdruk ära tapeti, ema oli kohe, et oota, kas uurija nimi on Sarah Lund, mina noogutasin pead ja ütlesin, et tõesti on, aga, et kus pagana pärast tema seda teab. Igatahes selgus, et pühapäeva õhtuti jookseb sama sari ETV's ka :D Veider kokkusattumus :D
Reede hommikul saime me aru, et oma soovidega tuleb olla ettevaatlik, sest vahel need kipuvadki täituma ehk kui soovid lund, siis võidki selle saada :D
Igatahes, ööga oli sadanud mõne cm paksune lumekiht, mis tekitas kaose! Teedel valitses kaos, lennujaam oli suletud, poed olid kuivainetest tühjaks ostetud ning koolid olid kinni. Tegelikult oli see halenaljakas, et osad inimesed keeldusid umbes kodudest lahkuma, sest nende jaoks väljas toimuv oli ülemõistuse. Mina naersin, et peaksid korraliku Eestimaa talve nägema, et siis leiaksid ise ka, et mõni cm lund polegi nii halb. Õhtuks oli enamus sellestki lumest juba sulanud ning kohalikudki hakkasid šokist toibuma :D
Mõnes U.K piirkonnas pidi asi lausa kohalike jaoks nii hull olema, et evakueeritakse linnasid...
Mõnes U.K piirkonnas pidi asi lausa kohalike jaoks nii hull olema, et evakueeritakse linnasid...
Reede õhtul olin lapsehoidja, sain olla unejutuvestja ning unelaulu laulda :) Ma pole kindel kui hästi laulmine välja tuli, aga vähemalt toimis.
Laupäeva õhtul hoidsin lapsi, aga vahetult enne lastega tegelema hakkamist lõi palaviku üles, ma ei suutnudki meenutada millal mul viimati palavik oli, igatahes väga-väga-väga kaua aega tagasi, enesetunne oli ülimalt niru, aga õnneks toimis ravim kiiresti, seega varsti tundsin ma end taas inimesena. Oma teooria kohaselt jäin võib-olla haigeks seepärast, et on olnud tõsiselt kurnav nädal, aga tont seda teab, enda jaoks peamine on see, et enesetunne on märksa parem kui eile :)
Paari nädala pärast asub peretuttavate juurde Soomest pärit au pair elema, seega, elame näeme :)
Muidu ma pühapäeva suurim fänn ei ole, aga täna ta meeldib mulle küll, kuna see tähendab, et rahulikum nädal ootab ees.
kolmapäev, 16. jaanuar 2013
Nutt ja hala
Wuhuu, esmalt teeme laineid, sest ma saan blogisse taas pilte postitada. Võtsin kasutusele teise internetibrauseri ja asi toimib :)
Kohalik rahakaart
Kui inimene oleks loodud lendama, oleks ta tiibadega sündinud - Milton Wright.
Kuna ma polnud pikalt linnas käinud ning toimuvaga tuli end kurssi viia, siis esialgu mõtlesingi, et nüüd kulub raudselt terve laupäev linnas ringi vaadates ära. Ei kulunud, enne tüdinesin ära ning tulin koju tulema. Kuna kodus istumine tüütas ka ära, siis kiire ülevaade kinokavale ning õhtul seadsin sammaud kinno, et vaadata "Pii elu". Kuna film oli 3D, siis siin on selline süsteem, et 3D prillid tuleb endale filmi vaatamiseks ise osta. Prillide hind on 0,80naela (u 0,96€) ning kui ühel korral endale need prillid soetad, siis saab neid aina uuesti kasutada, seega pikaajaline investeering :)
Filmis ma veidi pettusin, ilmselt ootused oli tänu neile arvustustele liiga kõrgeks aetud. Kahju, teine järjestikune pettumus kinoelamuse osas.
Pühapäev oli trennipäev. Alustuseks spinning, kuna tavapärane treener oli haige, siis ta oli asendaja, kellega klassis olin ma juba kord varem viibinud. Esimene emotsioon oli see, et 180 kraadiline pööre ja minekut, kuna mulle tõesti ei meeldi tema läbiviidav spinning. Surusin siis esmase emotsiooni maha ning tegin ikka oma trenni ära, ma ei saa öelda, et ma seda nautisin, aga parem kui mitte midagi. Otsa veel 40 minutit kerget jooksu ning sportlikus mõttes võib rahule jääda :)
Esmalt oli plaan minna perepeaga pubisse Manu-Liverpooli mängu vaatama, aga mind hoiatati, et kui ma mingitki poolehoidu Manu osas näitan, siis ma võin seal lihtsalt peksa saada... Tegelikult ma ei usu, et asi nii hull oleks olnud, aga kuna ma sattusin trenniga hoogu ning jõudsin koju liiga hilja, siis jäi see plaan tulevikku, aga kodus sai mängu ikka jälgitud :)
Peale mängu kui perepea pubist tagasi jõudsi ning hing kaotusest valutas, uuris, et millal ma oma asjad kokku panen ja välja kolin :D Asja pidi ainult parandama see kui ma viimaks oma jalgpalli alaseid eelistusi muudan...
Muretseda ei tasu, välja kolinud ma pole, jalgpallialaseid eelistusi ma muutnud ei ole, meil toimuvad lihtsalt sõbralikud spordialased arutelud :)
Kohalikega tuleb ikka vahel juttu ilmast, nemad nurisevad, et ilm on ebameeldiv(keskmiselt on päeval sooja 10 kraadi, vahel sajab, vahel paistab päike, mina ei kurda, aga kohalikud kurdavad :D ), ütlen siis, et Eestis on momendil hoopis teine ilm ning ennustatakse nädalalõpuks kuni -25 külmakraadi, siis kohalikud noogutavad ja ütlevad, et ega see siinne ilm siis nii halb polegi :D J
Nädala algus on tavapärases rütmis kulgenud, kodu-trenn-kodu, aga nädalalõpp tõotab tulla hullumeelne! Kahel järjestikkusel õhtul olen lapsehoidja, teised naersid, et kui mu silmad veel pühapäeva näevad, siis serveeritakse mulle hommikusöök voodisse :D Hirmutati, et reedel tuuakse mulle veel tuttavate kaksikud lisaks, jäin siis silmad punnis peas keset kööki seisma, alles siis sain aru, et tegemist on naljaga kui teised naerust kõveras olid ning ütlesid, et mu nägu oli hindamatu. Ärge mõistke mind valesti, need kaksikud on toredad, aga ühe õhtu jaoks neli last keda tuleb sööta ning magama panna on pisut liiga palju :D
Kui mulle vahepeal tundus, et mu käte värisemine hakkab tagasi andma, siis kahjuks nii see pole. Viimasel ajal värisevad käed sageli ning palju :(
Peale mängu kui perepea pubist tagasi jõudsi ning hing kaotusest valutas, uuris, et millal ma oma asjad kokku panen ja välja kolin :D Asja pidi ainult parandama see kui ma viimaks oma jalgpalli alaseid eelistusi muudan...
Muretseda ei tasu, välja kolinud ma pole, jalgpallialaseid eelistusi ma muutnud ei ole, meil toimuvad lihtsalt sõbralikud spordialased arutelud :)
Kohalikega tuleb ikka vahel juttu ilmast, nemad nurisevad, et ilm on ebameeldiv(keskmiselt on päeval sooja 10 kraadi, vahel sajab, vahel paistab päike, mina ei kurda, aga kohalikud kurdavad :D ), ütlen siis, et Eestis on momendil hoopis teine ilm ning ennustatakse nädalalõpuks kuni -25 külmakraadi, siis kohalikud noogutavad ja ütlevad, et ega see siinne ilm siis nii halb polegi :D J
Nädala algus on tavapärases rütmis kulgenud, kodu-trenn-kodu, aga nädalalõpp tõotab tulla hullumeelne! Kahel järjestikkusel õhtul olen lapsehoidja, teised naersid, et kui mu silmad veel pühapäeva näevad, siis serveeritakse mulle hommikusöök voodisse :D Hirmutati, et reedel tuuakse mulle veel tuttavate kaksikud lisaks, jäin siis silmad punnis peas keset kööki seisma, alles siis sain aru, et tegemist on naljaga kui teised naerust kõveras olid ning ütlesid, et mu nägu oli hindamatu. Ärge mõistke mind valesti, need kaksikud on toredad, aga ühe õhtu jaoks neli last keda tuleb sööta ning magama panna on pisut liiga palju :D
Kui mulle vahepeal tundus, et mu käte värisemine hakkab tagasi andma, siis kahjuks nii see pole. Viimasel ajal värisevad käed sageli ning palju :(
neljapäev, 10. jaanuar 2013
Naine ja meri
Juba laupäeva õhtul vaatasin spordiklubi ajaplaani üle, et mingeid muudatusi poleks toimunud, sest alates pühapäeva hommikust oli plaan saada spinninguga uuesti reele. Alustuseks sain uue liitumise tehtud ja siis jooksin rõõmsalt trennisaali. Klass pidi algama kell 11, tundus veits veider, et peale minu oli seal ainult üks noormees ning treenergi hilines. Lõpuks meil mõlemal oli ootamisest villand ja kutt läks uurima, et kas treener üldse tuleb või on haigeks jäänud vms. Selgus, et tol nädalavahetusel ei toimunud ühtegi klassi, mingil põhjusel selle kohta ühtegi märget kodulehel polnud, aga vähemalt ma polnud ainus udu kes ootas kannatamatult treeneri saabumist. Kuid jah, tuleb tõdeda, et ustel/seintel asetsevaid teateid ma õigel ajal lugeda ei märganud, sest neil kuulutas, et trenne ei toimu. Minu trennitahet spinningu puudumine ei vähendanud ning selle asemel tegin ühe jooksutiiru :)
Pühapäeval said jõuludki selleks korraks läbi, kuusk viidi välja ning jõuluehted korjati kokku. Kurvastamiseks pole aga mingit põhjust, kuna nüüd saab oodata jaanipäeva ja see tähendab ju, et suvi on käes!
Otsustasin end viimaks käsile võtta ning püüan pühapäevast alates piirata öist kellaaja vaatamist. Millegipärast on mul ääretult tobe harjumus öösiti kella vaadata, seega nüüd ma üritan seda vältida. Telefoni olen otsesest käeulatusest ära pannud ning kui öösiti ärkan ja tahtmine on kella vaadata, siis sisendan endale, et seda pole vaja teha. Nüüd olen mõned ööd seda tehnikat rakendanud, õnneks siiani on toiminud :)
Oleksin juba peaaegu ühe tähtsama asja unustanud. Osad ilmselt mäletavad, et vahetult enne Eestisse sõitu käin pangas ja tegin selle nn."rahakaardi" ära. Igatahes, nüüd siia tagasi jõudes oli pank mulle vahepeal viis kirja saatnud. Milleks panna kogu materjal ühte ümbrikusse kui saab saata ka viie erinevaga, eksole. Esimene ümbrik sisaldas mu pangakaarti, tahaksin teiega pilti ka jagada kus ilutseb "MISS HELENA LOUNE", aga mingil põhjusel ma ei saa blogisse pilte lisada, nii, et kui keegi tark mees taskus teab probleemile lahendust, siis ma olen üks suur kõrv! Teine ümbriks sisaldas pangakaardi parooli. Kolmandas ümbrikus oli mu pangakonto number. Neljandas ümbrikus oli üldine teave panga kohta. Viies ümbrik sisaldas, et ma olen nii tegija, et võin mobiilipanga ka teha.
Esmaspäeval oli veidi harjumatu tegeleda asjadega millega ma enne Eestisse tulekut koguaeg tegelesin, aga nüüd on asjad paika tagasi loksunud ning vana rütm on käes :)
Teisipäeval sain spinninguga uuesti algust tehtud + kerge jooksutiir. Ja mulle tõesti meeldib see tunne, mis peale väsitavat trenni on, mõnus!
Ilm on siin nagu varasügisel Eestis, kõik on roheline ning sooja on kusagil 10-12 kraadi. Kui veel päikest ka oleks, siis ei nuriseks millegi üle. Seega lume rookimisega just ei tegele siin :)
Neljapäeval oli hommikust alates hull jõetus, mitte mingit isu polnud midagi teha, aga kuna ma tahtsin sellest kehvast enesetundest vabaneda, siis pärastlõunal tõmbasin omale jooksutossud jalga ning lootsin, et jooksmisest on abi. Oli abi ja palju! Kuna terve päeva oli hooti sadanud, siis olin üsna kindel, et teades oma "suurepärast ajastust" siis ega ma kuivaks ei jää. Ei jäänudki, aga seda puhtalt oma rumalusest, kuna mere ääres oli väga-väga tugev tuul ning lained peksid vastu müüri, siis ma jäin sinna lähedale uudistama, sest soovisin näha kui kõrgele laine lööb. Lõi igatahes väge kõrgele ja piisavalt suure hooga, et mina sellest osa sain! Aga ülihea oli, peale jooksmist oli väsimus kui käega pühitud :)
Palun, palun, ma vajan tõesti abi piltide laadimise osas blogisse, sest see ei toimi absoluutselt :( Lisann soovitas, et ehk peaksin uue blogi tegema, aga nii kardinaalseks ma esialgu ei läheks :D Seega, kui keegi vähegi teab/aimab milles põhjus võib olla, siis ma ootan huviga :)
Pühapäeval said jõuludki selleks korraks läbi, kuusk viidi välja ning jõuluehted korjati kokku. Kurvastamiseks pole aga mingit põhjust, kuna nüüd saab oodata jaanipäeva ja see tähendab ju, et suvi on käes!
Otsustasin end viimaks käsile võtta ning püüan pühapäevast alates piirata öist kellaaja vaatamist. Millegipärast on mul ääretult tobe harjumus öösiti kella vaadata, seega nüüd ma üritan seda vältida. Telefoni olen otsesest käeulatusest ära pannud ning kui öösiti ärkan ja tahtmine on kella vaadata, siis sisendan endale, et seda pole vaja teha. Nüüd olen mõned ööd seda tehnikat rakendanud, õnneks siiani on toiminud :)
Oleksin juba peaaegu ühe tähtsama asja unustanud. Osad ilmselt mäletavad, et vahetult enne Eestisse sõitu käin pangas ja tegin selle nn."rahakaardi" ära. Igatahes, nüüd siia tagasi jõudes oli pank mulle vahepeal viis kirja saatnud. Milleks panna kogu materjal ühte ümbrikusse kui saab saata ka viie erinevaga, eksole. Esimene ümbrik sisaldas mu pangakaarti, tahaksin teiega pilti ka jagada kus ilutseb "MISS HELENA LOUNE", aga mingil põhjusel ma ei saa blogisse pilte lisada, nii, et kui keegi tark mees taskus teab probleemile lahendust, siis ma olen üks suur kõrv! Teine ümbriks sisaldas pangakaardi parooli. Kolmandas ümbrikus oli mu pangakonto number. Neljandas ümbrikus oli üldine teave panga kohta. Viies ümbrik sisaldas, et ma olen nii tegija, et võin mobiilipanga ka teha.
Esmaspäeval oli veidi harjumatu tegeleda asjadega millega ma enne Eestisse tulekut koguaeg tegelesin, aga nüüd on asjad paika tagasi loksunud ning vana rütm on käes :)
Teisipäeval sain spinninguga uuesti algust tehtud + kerge jooksutiir. Ja mulle tõesti meeldib see tunne, mis peale väsitavat trenni on, mõnus!
Ilm on siin nagu varasügisel Eestis, kõik on roheline ning sooja on kusagil 10-12 kraadi. Kui veel päikest ka oleks, siis ei nuriseks millegi üle. Seega lume rookimisega just ei tegele siin :)
Neljapäeval oli hommikust alates hull jõetus, mitte mingit isu polnud midagi teha, aga kuna ma tahtsin sellest kehvast enesetundest vabaneda, siis pärastlõunal tõmbasin omale jooksutossud jalga ning lootsin, et jooksmisest on abi. Oli abi ja palju! Kuna terve päeva oli hooti sadanud, siis olin üsna kindel, et teades oma "suurepärast ajastust" siis ega ma kuivaks ei jää. Ei jäänudki, aga seda puhtalt oma rumalusest, kuna mere ääres oli väga-väga tugev tuul ning lained peksid vastu müüri, siis ma jäin sinna lähedale uudistama, sest soovisin näha kui kõrgele laine lööb. Lõi igatahes väge kõrgele ja piisavalt suure hooga, et mina sellest osa sain! Aga ülihea oli, peale jooksmist oli väsimus kui käega pühitud :)
Palun, palun, ma vajan tõesti abi piltide laadimise osas blogisse, sest see ei toimi absoluutselt :( Lisann soovitas, et ehk peaksin uue blogi tegema, aga nii kardinaalseks ma esialgu ei läheks :D Seega, kui keegi vähegi teab/aimab milles põhjus võib olla, siis ma ootan huviga :)
pühapäev, 6. jaanuar 2013
Kaugel olek on tõsiasi!
Alustan sellest, et ma olin ise sellel mitu korda mõelnud, et pealkiri "Minu elu Inglismaal" on veidi üldsõnaline ja siis Liisu tegi ka märkuse, et võiks ju hoopis olla "Minu elu Jersey's"nii siis tegin selle paranduse ka ära :)Reedel oli kultuurimajas aastalõpupidu, kuna laud oli meie seltskonnale juba ammu kinni pandud, siis polnud sellist variantigi, et oleks saanud jätta minemata. Ma ei valeta kui ma ütlen, et mul oli ÜLITORE! Polnud ammu nii tantsu vihtunud, seega suur kummardus kõigile mu tantsupoistele! :)
Oma ilusate preilidega!
Kui kultuurimajas tõmmati otsad kokku oli selge, et koju minekuks on liiga vara. Loomulikult viis meid tee tikkrisse, sest seal oli meile tantsuplats garanteeritud. Mingil hetkel kõlas Gangnam Style ja see mis tantsuplatsil siis toimuma hakkas oli nii naljakas. See kuidas terve meie seltskond hakkas selle järgi tantsu vihtuma oli midagi uut. Kurb, et keegi seda ei filminud, naersime ise ja naersid teised külastajad ka :D Koju sõit valge linnuga on alati klass omaette!
Laupäeval oli Kamarikul jäärajavõistlus, piilusime natukene seda ja siis võtsime suuna Rakvere peale. Linnas saime natukene närvikõdi kui Lisannil hakkas autopult tõrkuma ning enam uksi ei avanud :D Mingi nipiga see siiski lahti tuli ning ei pidanudki akna kaudu sisenema. Tagasiteel tuli mõte, et võiks midagi head teha, kuna me olime ammu tahtnud "Magic Mike" näha, siis asjad kokku ja Rakke poole tuld. Tegime tüdrukutega filmiõhtu ja "Magic Mike" oli selleks igati sobilik valik. Kuna filmiga saime küllalt varakult ühele poole ja esmalt mõlgutasime mõtteis plaani, et võiks Kärde baaris toimuva üle kaeda, aga siis jõudsid juba plaanid muutuda ning kuna põhiseltskond pidi Tikkri minema, siis viis tee meidki sinna. Vahepeal meelitasime Sandri peole kaasa, kes alguses küll ajas sõrgasid vastu, aga lõpuks alistus ning vallutas tantsuplatsi ja seda sõnas otseses mõttes!
Esmaspäeval tiir Rakveres, sest siinsele pererahvale olid jõuluvana kingikotti kingitused muretsemata, kotti kvaliteetset Eesti muusikat ning loomulikult oli teemas ka koeratüdruk Lotte. Kuna õhtused plaanid seostusid Rakkega, siis kodus veel kiired ettevalmistused, esmalt koos sugulastega meeldiv istumine, siis läksime Sipelga 14'nesse kus ootas sõprade seltskond ees. Traditsiooniline Tujurikkuja vaatamine, mille ajal pidi selline vaikus olema, et hingamine oli vaevu-vaevu lubatud :D Keskööl raketid taevasse ja kultuurimajas tantsumaraton võis alata! Mida veel aastavahetuselt tahta kui saad toredate inimestega koos olla ja tantsida nii, et järgmiselt päeval löövad jalad tuld!?
Kolmapäevaks oli meil Lisanniga plaanitud Aqva spa külastamine. Kui soov on saunamõnusid nautida, siis üks parimaid valikuid! Olles kõik veeprotsetuurid ära nautinud, avastasin peale külastusaja lõppu, et mu telefon oli vahepeal ära surnud. Imelik oli see, kuna kodust lahkudes oli akut piisavalt, selge oli see, et Tele2 külastus ootas, kuna tavapäraselt ei kuku aku kunagi nii ruttu ära. Enne tuli aga Pätsi pitsakohvikus keha kinnitada, sest kõht suudles juba pikemat aega selgroogu. Isegi kui vanast Hagarist on nüüdseks saanud Päts, siis grillitud kanafilee on siiani parim! Tele2 külastades naersin ise ka klienditeenindajale, et ilmselt olen ma väga blond, et sinna pöördun, aga kuna ma juba linnas olin, siis kindluse mõttes külastasin ka esinduse ära. Esialgu ei võtnud telefon sealgi pilti ette ning soovitati siis aku tagant eemaldada, aga kuna ma olin seda protseduuri juba kaks korda teinud, otsustati telefon laadima panna. Veidi laadis ja voilaa, pilt oli taas ees, veidi imelik, et aparaat oli nii ära minestanud, aga peamine, et nüüd töötab taas. Kroonikeskuse juurest ära sõites märkasin kõnniteel seisvat inimest (esmalt olin 100% kindel, et tegemist on naisterahvaga), kandis ugg'i sarnaseid saapaid, jalas olid leopardi mustriga püksid ja kandjaks oli hammasteta vanamees! Tõele au andes, tol hetkel me tõsiseks jääda ei suutnud. :D
Rakkesse jõudes nägime Mihklit ja Veikot, kes pakkusid välja, et võiks Tartusse kinno minna. Mingil põhjusel meeldivad mulle sellised "ootamatud plaanid" kuna sageli on see, et kui nädala jagu asju ette planeerida, siis on ootused kõrgemad ning vahel tuleb sündmustes pettuda. Meile idee sobis, kiirelt koju, asjad kokku, pikk ootamine poiste järele(jah, neil läks tunduvalt kauem aega kui meil :D) ning linna sõit võis alata. Kiire tiir Lõunakas kuna tahtsime 4D kino samuti külastada, aga kuna ajaliselt ei klappinud jäi see plaanist välja. Nagu traditsiooniks on saanud võõrustas meid Liisu, seal tegime vaadatava filmi osas lõpliku otsuse. Otsus oli oi kui vale! Valituks osutus Pilveatlas, eelnevate arvustuste põhjal tundus, et tegemist on vägagi vaadatava filmiga, aga meie maitsega see kahjuks ei ühtinud. Vahetult enne filmi algust suutsin ma Cinamonis wc'ss kinni jääda, teisedki naersid, et jah, ainult mina suudan! Mis kolmapäev see on kui oled ülikoolilinnas ja CT'd ei külasta? Aga kuna me ei suutnud filmi lõpuni vaadata ja CT'sse minekuks oli kell liiga vähe, siis ootas Shootersi ring. Esimene kord minu ja Lisanni jaoks ja väga äge oli! Klubigi jäi veidi lahjaks ning kui me 02.30 Liisu juurde jõudsime oli temagi üllatunud, et nii varakult linnast tagasi :D
Hommikul veel kiire linnas käik ning sõit koju võis alata, tol hetkel lõi reaalsus rusikaga näkku kui ma taipasin, et 24h pärast olen ma juba lennukil. Aitäh sõprad, mul oli ülitore kolmapäev-neljapäev!
Õhtul sai veel korraks Gerli, Lisanni ja Ardiga koos olla ning veidi juttu puhuda ning peatse jällenägemiseni jäetud!
Reede hommikul oligi mineku aeg käes. Ma ei tea miks, aga mingil põhjusel oli sel korral äratulek emotsionaalselt palju-palju raskem. Tallinna lennujaamas oli veel väga kurb olla, aga nii kui Lutoni lennujaamas jalad maha panin läks see õnneks üle. Võib-olla seepärast, et mind ootas ees rännak Lutonist Gatwicki ja siis polnud enam aega õnnetu olla. Lennujaamast sain rongipileti ostetud ja transporid leidmine oli ka väga lihtne. Ohkasin siis kergendatult, et olengi peaaegu Gatwickis kohal, aga oh ei, olles umbes 2minutit sõitnud löödi kõik välja ning selgus tõsiasi, et alles nüüd tuleb õigele sõiduvahendile istuda. Õnneliku juhuse tahtel kohtusin rongijaama infotahvli juures kahte Eesti noormeest. Küsisin neilt siis abi, kuna selle rongiplaani mõistmine võttis mul rohkem kui hetke, kutid aitasid ning neist oli tohutult palju abi! :) Uurisid, et mille pagana pärast keegi reisib ühest lennujaamast teise, arvestades, et vahemaa on nii pikk. Ütlen teile ka, et asi pole selles, et ma üritaksin oma elu huvitavamaks teha vaid lennuaja lihtsalt ei klappinud ning iga päev pole lende Lutoni ja Jersey vahel. Puurisid siis edasi, et kuhu ma edasi lendan, rääkisin, et Jersey'sse, jällegi olid imestunud, et mille pagana pärast ma sinna ronin :D Kui seletasin, et mida ma Jersey's teen, siis arvasid, et see on väga vahva ning soovisid palju edu :) Lõpuks läksid meie teed lahku, nende rong tuli veidi varem ning üksinda hakkama saama. Rongisõit oli hea, sai näha Inglismaa loodust ja sõita Londoni kesklinnast läbi, mõnus! Viimaks Gatwicki jõuda oli paras kergendus, Jersey lennuni oli üle 4,5h aega, sain lennujaama poodides ringi kolada, lihtsalt hinge tõmmata ning viimaks süüa. Kuna lend Jersey poole startis alles 19.45 ja see oli esimene kord kui ma pimedas lendasin, siis see oli nii äge, tuledes särav hoovõturada oli parim osa!
Õhtul viimaks siinsesse koju jõuda oli tõeline kergendus, seiklemised oli seigeldud ning kõik laabus ilusti, kõige enam põdesin rongisõidu pärast, aga seegi läks väga edukalt :)
Laupäeva hommik oli nii soe ja südamlik, kuna reede õhtul jõudsin ma nii hilja, siis lapsed juba magasid ning nende hommikused emotsioonid olid nii armsad! Tulid kallistasid, musitasid ning istusid süles! Tüdruk ütles, et ma olin liiga kaua ära, et nad pidid mind nii pikalt tagasi ootama :) Õhtusöögi ajal tüdruk ütles, et ta armastab mind nii väga! Olgem ausad, mis sa saab veel armsam olla!? :)
Esmaspäeval tiir Rakveres, sest siinsele pererahvale olid jõuluvana kingikotti kingitused muretsemata, kotti kvaliteetset Eesti muusikat ning loomulikult oli teemas ka koeratüdruk Lotte. Kuna õhtused plaanid seostusid Rakkega, siis kodus veel kiired ettevalmistused, esmalt koos sugulastega meeldiv istumine, siis läksime Sipelga 14'nesse kus ootas sõprade seltskond ees. Traditsiooniline Tujurikkuja vaatamine, mille ajal pidi selline vaikus olema, et hingamine oli vaevu-vaevu lubatud :D Keskööl raketid taevasse ja kultuurimajas tantsumaraton võis alata! Mida veel aastavahetuselt tahta kui saad toredate inimestega koos olla ja tantsida nii, et järgmiselt päeval löövad jalad tuld!?
Kolmapäevaks oli meil Lisanniga plaanitud Aqva spa külastamine. Kui soov on saunamõnusid nautida, siis üks parimaid valikuid! Olles kõik veeprotsetuurid ära nautinud, avastasin peale külastusaja lõppu, et mu telefon oli vahepeal ära surnud. Imelik oli see, kuna kodust lahkudes oli akut piisavalt, selge oli see, et Tele2 külastus ootas, kuna tavapäraselt ei kuku aku kunagi nii ruttu ära. Enne tuli aga Pätsi pitsakohvikus keha kinnitada, sest kõht suudles juba pikemat aega selgroogu. Isegi kui vanast Hagarist on nüüdseks saanud Päts, siis grillitud kanafilee on siiani parim! Tele2 külastades naersin ise ka klienditeenindajale, et ilmselt olen ma väga blond, et sinna pöördun, aga kuna ma juba linnas olin, siis kindluse mõttes külastasin ka esinduse ära. Esialgu ei võtnud telefon sealgi pilti ette ning soovitati siis aku tagant eemaldada, aga kuna ma olin seda protseduuri juba kaks korda teinud, otsustati telefon laadima panna. Veidi laadis ja voilaa, pilt oli taas ees, veidi imelik, et aparaat oli nii ära minestanud, aga peamine, et nüüd töötab taas. Kroonikeskuse juurest ära sõites märkasin kõnniteel seisvat inimest (esmalt olin 100% kindel, et tegemist on naisterahvaga), kandis ugg'i sarnaseid saapaid, jalas olid leopardi mustriga püksid ja kandjaks oli hammasteta vanamees! Tõele au andes, tol hetkel me tõsiseks jääda ei suutnud. :D
Rakkesse jõudes nägime Mihklit ja Veikot, kes pakkusid välja, et võiks Tartusse kinno minna. Mingil põhjusel meeldivad mulle sellised "ootamatud plaanid" kuna sageli on see, et kui nädala jagu asju ette planeerida, siis on ootused kõrgemad ning vahel tuleb sündmustes pettuda. Meile idee sobis, kiirelt koju, asjad kokku, pikk ootamine poiste järele(jah, neil läks tunduvalt kauem aega kui meil :D) ning linna sõit võis alata. Kiire tiir Lõunakas kuna tahtsime 4D kino samuti külastada, aga kuna ajaliselt ei klappinud jäi see plaanist välja. Nagu traditsiooniks on saanud võõrustas meid Liisu, seal tegime vaadatava filmi osas lõpliku otsuse. Otsus oli oi kui vale! Valituks osutus Pilveatlas, eelnevate arvustuste põhjal tundus, et tegemist on vägagi vaadatava filmiga, aga meie maitsega see kahjuks ei ühtinud. Vahetult enne filmi algust suutsin ma Cinamonis wc'ss kinni jääda, teisedki naersid, et jah, ainult mina suudan! Mis kolmapäev see on kui oled ülikoolilinnas ja CT'd ei külasta? Aga kuna me ei suutnud filmi lõpuni vaadata ja CT'sse minekuks oli kell liiga vähe, siis ootas Shootersi ring. Esimene kord minu ja Lisanni jaoks ja väga äge oli! Klubigi jäi veidi lahjaks ning kui me 02.30 Liisu juurde jõudsime oli temagi üllatunud, et nii varakult linnast tagasi :D
Hommikul veel kiire linnas käik ning sõit koju võis alata, tol hetkel lõi reaalsus rusikaga näkku kui ma taipasin, et 24h pärast olen ma juba lennukil. Aitäh sõprad, mul oli ülitore kolmapäev-neljapäev!
Õhtul sai veel korraks Gerli, Lisanni ja Ardiga koos olla ning veidi juttu puhuda ning peatse jällenägemiseni jäetud!
Reede hommikul oligi mineku aeg käes. Ma ei tea miks, aga mingil põhjusel oli sel korral äratulek emotsionaalselt palju-palju raskem. Tallinna lennujaamas oli veel väga kurb olla, aga nii kui Lutoni lennujaamas jalad maha panin läks see õnneks üle. Võib-olla seepärast, et mind ootas ees rännak Lutonist Gatwicki ja siis polnud enam aega õnnetu olla. Lennujaamast sain rongipileti ostetud ja transporid leidmine oli ka väga lihtne. Ohkasin siis kergendatult, et olengi peaaegu Gatwickis kohal, aga oh ei, olles umbes 2minutit sõitnud löödi kõik välja ning selgus tõsiasi, et alles nüüd tuleb õigele sõiduvahendile istuda. Õnneliku juhuse tahtel kohtusin rongijaama infotahvli juures kahte Eesti noormeest. Küsisin neilt siis abi, kuna selle rongiplaani mõistmine võttis mul rohkem kui hetke, kutid aitasid ning neist oli tohutult palju abi! :) Uurisid, et mille pagana pärast keegi reisib ühest lennujaamast teise, arvestades, et vahemaa on nii pikk. Ütlen teile ka, et asi pole selles, et ma üritaksin oma elu huvitavamaks teha vaid lennuaja lihtsalt ei klappinud ning iga päev pole lende Lutoni ja Jersey vahel. Puurisid siis edasi, et kuhu ma edasi lendan, rääkisin, et Jersey'sse, jällegi olid imestunud, et mille pagana pärast ma sinna ronin :D Kui seletasin, et mida ma Jersey's teen, siis arvasid, et see on väga vahva ning soovisid palju edu :) Lõpuks läksid meie teed lahku, nende rong tuli veidi varem ning üksinda hakkama saama. Rongisõit oli hea, sai näha Inglismaa loodust ja sõita Londoni kesklinnast läbi, mõnus! Viimaks Gatwicki jõuda oli paras kergendus, Jersey lennuni oli üle 4,5h aega, sain lennujaama poodides ringi kolada, lihtsalt hinge tõmmata ning viimaks süüa. Kuna lend Jersey poole startis alles 19.45 ja see oli esimene kord kui ma pimedas lendasin, siis see oli nii äge, tuledes särav hoovõturada oli parim osa!
Õhtul viimaks siinsesse koju jõuda oli tõeline kergendus, seiklemised oli seigeldud ning kõik laabus ilusti, kõige enam põdesin rongisõidu pärast, aga seegi läks väga edukalt :)
Laupäeva hommik oli nii soe ja südamlik, kuna reede õhtul jõudsin ma nii hilja, siis lapsed juba magasid ning nende hommikused emotsioonid olid nii armsad! Tulid kallistasid, musitasid ning istusid süles! Tüdruk ütles, et ma olin liiga kaua ära, et nad pidid mind nii pikalt tagasi ootama :) Õhtusöögi ajal tüdruk ütles, et ta armastab mind nii väga! Olgem ausad, mis sa saab veel armsam olla!? :)
Tellimine:
Postitused (Atom)