Importlaps

Vaadates kui palju on iga päev blogil vaatamisi, siis ma tunnen kerget kohustust, et hoida kõiki blogi teel oma tegemistega enam vähem kursis. Siit see siis tuleb!

Kolmapäeval sain viimaks juuksurisse. Viimaks mitmel põhjusel. Esiteks, Jersey's olla ma ei raatsi juuksurisse minna, kuna tavaline juukselõikus maksab 70€!!! Ja see on pelgalt lõikus, ma ei julgenud uurida palju maksab värvi lisamine. Teiseks, esmalt oli mul planeeritud juuksuriaeg eelnenud reedele, aga kuna tervis oli nagu ta oli, siis kindluse mõttes lükkasin edasi. Nüüd on juuksed tunduvalt lühemad(u 12cm võrra), aga mõtlesin, et mis seal ikka, kasvavad ju tagasi :)
Õhtuks oli meil planeeriud Salla Põhikooli jõulupidu ja me ei pidanud pettuma! Väga-väga äge oli. Mina ei seadnud endale mingeid ootusi ja see üllatas ikka positiivselt. Naljast puudust ei tulnud kohe kindlasti.

Neljapäevaks oli mul Tartus hambaarsti aeg. Naljad selle kohta algasid juba kaua enne neljapäeva. Mikuga tuli jutuks, et enne õhtust RG jõulupidu pean Tartus tohtri juures käima.
Helena: mul on 20ndal hambaarst Tartus.
Mikk: proteesid w?
Helena: endiste proteeside pärast peab minema jah või nimetagem neid breketi jääkideks :D
Mikk: võetakse ära nüüd?
Helena: midaaaaa? kuramus! need võeti päev enne lõpupidu ära -.- :S pole märagud või???
Mikk: hahahahha :D tegelt ??? :D :D :D

No olgem ausad, Mikk ei ole just kõige teravam pliiats! :D Aga eks tuleb andeks anda, ta polnud kaua näinud ja unustas juba ära :D

Igatahes, hommikul plaanisin rongiga linna minna, rong oleks pidanud 8.19 Rakkes olema, aga kuna 8.27 polnud veel rongist haisugi ja õues oli saatanlikult külm, siis kiire kõne reisijainfosse, kus selgus, et neil pole aimugi kui kaugel rong momendil oli, aga Raasiku peatusesse oli hilinemine juba 70minutit. Tore, tore. Kirusin rongiliiklust maapõhja ja väitsin, et ei sõida enam talvel rongiga. Ilmselt söön ma oma sõnu varem või hiljem :D Kiired kalkuleerimised ja Tartusse ma lõpuks ikkagi jõudsin. Linnas nägin oma suure õekese ära ning ära oldud ajaga pole asjad Werneri kohvikus muutunud, sealsed koogid on siiani jumalikud! Ülesandeks oli mul saada Tartust talvesaapad, aga ülesande täitmine ebaõnnestus. Polnud üldse minu päev, lõpuks lihtsalt loobusin kui olin terve hunniku erinevaid saapaid ära proovinud, sest ükski paar polnud päris "see".
Õhtuses RG jõulupeos ma pettusin. Peaosalised ja Ingel olid väga ägedad + 10.klassi etteaste, aga ülejäänud jäi küllaltki lahjaks.

Reedel oli Tikkris retro pidu ning võrreldes eelneva nädalaga oli rahvast ikka tohutult, enne istusime Sandra ja Mardi juures ning tähistasime, et maailmalõpu saabumine lükkus edasi. Seltskond oli äge, seega mida veel ühest reede õhtust tahta!

Järgmisel hommikul oleks ainult unetunde tahtnud, sest neid kogunes napilt 4h. Kuna laupäeva õhtuks teisi plaane ei suutnud välja mõelda, siis mõtlesin, et vaatan tv3'st "A Little Bit Of Heaven", kuna telekava lubas, et tegu on komöödiaga, lootsin, et meeldiv meelelahutus õhtusse. Reaalsus oli
aga teine. Ei olnud komöödia. Tõeline pisarakiskuja oli hoopis! Luristasin filmi vaadates nina ja ema uuris kohe, et kuidas see võimalik, et mul jälle nohu on!? Nuuksusin, et ei nohu pole, hoopis kurb film on :D Tegelikult on see väga hea film, nii, et julgen soovitada :)

Pühapäeval nägi tädi mu viimaks ära, naeris, et importlaps on ka kodumaale jõudnud. Käskis nautida iga hetke ning võtta viimast, seda ma katsungi teha :) Peale lõunat käisime surnuaias ära ning jätsime kõigile lahkunud hingedele küünlad. Kodus algas mul tõeline "köögimaraton" - 5h aheldasin end kööki. Rahva nõudmisel oli vaja teha esmaspäevaks meetort ning kuna mul oli ammu soov teha trühvleid, siis kolmede erinevate trühvlite tegemine ootas :)

Õhtul plaanisime Liisu ja Lisanniga Aliast mängida, aga kuna kõik jutud vajasid rääkimist, siis me mänguni ei jõudnudki :D Mingil hetkel avastasime, et Eestis valitakse superstaari ja otsustasime tulemused ära vaadata, kuna mina polnud mitte ühtegi saadet näinud, siis minul eelistused puudusid, seega ma ei tea uuest superstaarist suurt midagi.

Jõululaupäev algas minu jaoks kerge ehmatusega, kuna plaan oli hommikul pesemas käia, aga üllatus-üllatus, vett ei olnud -.- Siis ma olin poole maailma peale kuri, kuna siin ikka jõulude ajal juhtub, küll mõnel aastal pole elektrit ja siis jällegi pole vett. Õnneks paari tunni möödudes sulas pumbajaam ka üles, nii, et jõuluvana tuleku olin mina puhas laps. 24.detsembri veetsime traditsiooniliselt Rakkes, kus kõik lähedasemad sugulased kokku saavad. Seal ma mõtlesin kui hindamatu on see, et ma sain jõuluks koju ja saan selle aja kodustega veeta :) Nagu arvata oli, siis heast seltskonnast, naljast ja toidust puudust ei tulnud (Y)
Kolmapäeval sain üle pika aja taas võrkpalli mängima! Nii hea. Põhiseltskond on samaks jäänud ja just sealse rahva pärast ongi seal alati tore :) Tulid kohe gümnaasiumi ajad meelde, kuidas alati peal võrkpalli mu käed ja jalad sinikaid täis olid. Kord uuris üks pedagoog koolis, et kas minuga on kõik korras, kuna märkas tunni ajal mu siniseid käsivarsi, mina noogutasin ja tunnistasin, et kõik on hästi, klassivennad aga karjusid ühest suust :"Koduvägivald!" Õpetaja oli segaduses, aga ma loodan, et ta uskus mind rohem :D Neljapäeva hommikul mõtlesin, et miks nii valus süüa on, siis meenus, et ju annab tunda, et palliga vastu lõgu sain :D

Neljapäeval võtsime plaaniks minna Valgehobusemäele tuubitama. Mõeldud, tehtud!

Kuni viimase sõiduni oli kõik palju lubav, siis tuldi meid aga keelama, et tuubidega rongi tegemine on keelatud, aga kuna meil oli nagunii ainul üks sõit veel plaanitud, siis mõtlesime, et suva :D Sander oli ainus, kes mõtles, et peaks vist õigel ajal lõpetama kui kord juba keelatakse, aga kus sa siis sellega :D  Aga eks pill tuleb ikka pika ilu peale. Mikk ütles kohe mäe otsa jõudes, et nüüd läheb asi perse, selge see, et nii mõelda ei tohi. Tulemuseks oligi see, et tema lõpetas kipsis randmega...

Aeg mis mul on veel kodus olla sulab sama kiiresti nagu õues lumi, seega tuleb võtta veel mis võtta annab!