Lugu sellest, kuidas minust sai maailmaavastaja (loe: Jersey)!

Kolmapäeva õhtul murdsime töönädala selgroogu sellega, et vaatasime "Tuulepealset maad." See oli üks osa minu jõulukingitusest ning seda mitmel eesmärgil. Esiteks, kõige lihtsam põhjus, et nad näeksid seda sarja. Teiseks, et üks mees saaks rohkem aimu Eesti ajaloost ning mõistaks miks "eestlased nii kuradi patriootlikud on" (tema enda öeldu). Kolmandaks, lootsin (loodan siiani), et mõni õpib selle abil veidi eesti keelt. Neljandaks ehk viimaseks, aga mitte, et see vähem tähtis oleks olnud, mulle endale meeldis see sari meeletult, seega leidsin, et on hea võimalus seda siis uuesti vaadata :D

Neljapäeva hommikul käisime pargis möllamas ja leidsime tükikese kevadet ka!

Hiljem tuli Lisann külla, pakkusin talle šokolaadi, kus oli peal kirjas Switzerland.
Lisann: "Ära ütle mulle, mis riik Switzerland on, ma tahan ise selle ära arvata."
Mina: "No, lase käia."
Lisann: "Austria!"
Mina: "Nalja teed?"
Lisann: "See ongi mingi Põhjamaa, eks?"
Mina: "Ei ole."
Lisann: "Norra?"
Mina: "Ei, ma ütlesin ju, et see pole Põhjamaa!"
Lisann: "Rootsi?"
Mina: "EI!"
Lisann: "Šveits?!"
Mina: "Bingo!"
Vähemalt on mõne neiu juuksevärv õigustatult blond :D

Reedel peale enda kohustuste täitmist käisin linnas perepeale kingitust ostmas ning lõpuks istusime lihtsalt Lisanniga kohvikus ja puhusime juttu.

Kaardiga jäin ma muidugi ise väga rahule :D

Reede õhtul vaatasin sellist film nagu "Eden", film, mis pakkus mõtlemisainet kohe pikaks ajaks. Seega, kes soovivad natukene tõsisemat vaatamist, siis soovitan!

Laupäeval tähistasime perepea sünnipäeva. Käisime väljas lõunat söömas koos perekonna tuttavatega. Minule pakkus see eriti rõõmus seepärast, et perekonna tuttav on väga suur Šoti jalgpalliliiga austaja ning tema jaoks polnud sellised nimed nagu Ojamaa ja Anier sugugi võõrad. + ta teadis nii mõndagi Eesti koondisest ning uuris palju eelpool mainitud meeste kohta. Positiivne!!! Eriti just seepärast, et enamasti ei teata Eestist ega Eesti jalgpalluritest siin midagi, seega sellised killud teevad südame väga soojaks :)

Ma lasen piltidel pühapäeva eest kõneleda, sest ma arvan, et teid väga ei huvita, et kõõlusin just konkreetselt selle kivirahnu otsas või maandusin matsuga seal rannas. Pühapäevased seiklused tulevad siit:

Emalt ma juba sain  peapesu, et ronin kõikjal ja kõõlun LIIGA palju :D Rahustavana see ilmselt ei kõla, aga kunagi ma tahan mõelda, et oli äge, et kõõlusin siin-seal, mitte ei jätnud hirmu tõttu minemata ning toetasin ainult turvalisuse mõttes vastu puud. Igatahes, mul oli üks ütlemata mõnus pühapäev. Nüüd juba ootamegi, et ilmad läheksid veel soojemaks, sest avastamist meil jagub! :)

Lugu selles, kuidas Helenast sai printsess

Neljapäeval käisin üle mitme nädala trennis. Viimati käisingi trennis vahetult enne kodumaale tulekut, seega päris pikk paus oli. Igatahes, andis veidi tunda, et olin haige olnud, sest kui tavaliselt tunnen, et pean zumbale midagi lisaks tegema, siis tol korral piisas sellest täielikult.

Reede ongi tööpäevadest mu lemmik! Esiteks, lõpetan võrreldes teiste päevadega u 1-1,5h varem. Teiseks, see on REEDE (loe: töönädala lõpp minu jaoks, enamasti)! Tegelikult on ütlemata mahe peale tegusat päeva lihtsalt voodis vedeleda ning end kodumaise tv-programmiga kurssi viia. Aga, et mitte liiga laisaks ära minna, siis otsustasime Lisanniga end kusagile mugavalt sisse seada. Kuna ühel preilil on õhtusöök veel söömata, siis alustuseks läksimegi T.G.I'sse.

T.G.I's anti meile selline jublakas. Kuna reede õhtuti on seal paras hullumaja, siis pidime oma lauda veidi ootama. Igatahes, kui laud valmis saab, siis keegi vajutab kusagil mingit nuppu ja siis jublakas hakkab vibreerima ning annab märku, et võid tagasi teenindaja juurde pöörduda.

Kuna meil soovitati sügavalt Rojo'sse minna, mis taasavati uues kohas, siis tegelikult selle eesmärgiga me üldse välja läksimegi. Andis tunda, et paljud kibelevad sinna, sest seal oli nii palju rahvast ja nii vähe ruumi. Seega seal me end mugavalt tunda ei saanud ning läksime üllatus-üllatus Mimosasse istuma. Jah, lugesite õigesti. Läksime sinna istuma ja mitte jalga keerutama ning vahelduseks oli see väga mõnus, Olenemata sellest, et seal oli üks väga agar turvamees, kes küll uuris meie päritolu ning jõulude kohta. Lisaks soovis ta eestlastega koos pilti teha, sest ega ta ei võinud kindel olla kui tihti sellise päritoluga tegelasi sinna satub ning tahtnud võimalust maha magada, eksole.

Enne koduteele asumist leidsime parandamisel olevalt tänavalt huvitavaid asju ning otseloomulikult kasutasime võimalust nendega poseerimiseks. Minu arvates on see ilmselge näide nende töökulutuurist, kella kukkudes kukuvad ka tööriistad sinna, kus nad parajasti kasutusel olid. Seega terve ala oli täis labidaid, harju, kiivreid ja muud pudi-padi :D

Kuna laupäeva hommikul oli maja tühi, siis mõtlesin, et magan süümepiinadeta oma une täis. Reaalsus oli see, et olin juba peale poolt kümmet üleval ning sinna mu unevõla tasumine jäigi. Esialgu oli plaan spordikasse minna, aga kuna ilm oli nii ilus, siis oleks olnud patt kusagil nelja seina vahel higistada, seega läksin mere äärde jooksma ning see oli ütlemata mahe!

Hiljem veetsime Lisanniga linnas aega ning rakendasime tema ainsat koolis õpitud uut tarkus (tema sõnad, mitte minu :D :D ) ehk teostasime window shoppingut (vaatasime kõike, ei ostnud midagi). Seega kogu raha, mille ma kulutasin läks otseloomulikult toidule.

Pühapäeva mahutasin 2h zumba festivali, pikalt kaalusin, et kas lähen sinna, aga kokkuvõttes jäin väga rahule, et otsustasin minna. Vahetult enne lõppu tegin oma vasakule põlvele korralikult liiga, tegelikult pole mul aimugi kuidas see juhtus. Ühel momendil käis lihtsalt korralik raks läbi. Enam väga tunda ei anna, ainult kui põlv läheb teatud asendisse, siis saan aru, et seal on ikka mingi kala sees...

Esmaspäev oli mõnus, minu jaoks on paradiis, kui tähendab, et ma saan esmaspäeval ilma äratuskellata ärgata. Puhkepäevad on toredad! Suurem osa päevast mööduski sarju vaadates, vaatasin üle kiviaja taas "How I Met Your Mother'it", olin juba unustamas, kui hea see on! + sekka tegin 3h triikimist, lõpuks oli triikraua hoidmisest rakk käel, jah, hoidmisest, ei sõitnud kogemata triikrauaga üle sõrme. 

Teisipäeval oli meil tõeliselt traditsiooniline Eesti toit. Õhtuks tegime ühepajatoitu, kui mul vahepeal kodus olles oli sellest juba tõeline tüdimus, siis nüüd on selline tunne, et ma võiksin vabalt seda nädala aega järjest süüa :D + mina küpsetasin magustoiduks kohupiimakooki. 

Minu arvates on see stopper-kell täiega äge! Kunagi kasutasid jalgpallikohtunikud just selliseid, seega päris uhke oli seda oma sõrmede vahel hoida.

Kolmapäeval oli peale nelja puhkepäeva taas tööpäev ning väga imelik oli taas äratuskellaga ärgata, hea eluga harjub ikka pagana ruttu ära. Õhtul käisin jooksmas ning hiljem core extremis, jooksmiseks oli küll väga vale ilm, sest tuul oli nii tugev, et puhus kõrvaklapid koguaeg kõrvast minema, + üldse oli see paras ilmataadiga võitlemine :D Core-extreme oli aga täiega mõnus! Vana juhendaja on tagasi, uuris minult, et kas tundsin temast puudust, tunnistasin talle ja tunnistan teile, et tundsin küll. Temaga on need klassid ikka hoopis teised, tunned kuidas käed ja kõhulihased värisevad, aga nii mulle meeldibki!

*Ühel päeval vaatasime väikse põnniga raamatut ning lasin tal näidata, et kes on kes ehk paneks paika tüdrukud ja poisid. 

Küsisin siis temalt ka, et kes tema on ning kes mina olen. Enda kohta ütles kohe ilusti, et tema on poiss, aga minu kohta ütles, et mina olen printsess. Oli küll armas! Saime tükk aega naerda :)

Jälle käes on aasta uus!

Kui aasta eelviimasel päeval sattusin internetis kogemata imeilusatele pulmafotodele ning õhkasin Liisule, et keegi võiks ometigi abielluda, sest nii väga sooviks pulma, siis, teades Liisut, soovitas tema mul endal abielluda, et väidetavalt pidid kõik võitma siis. Kirjutan sellest kahel põhjusel, esiteks, et mõni armunud paar nüüd sellest vedu võtaks (veidi naiivne lootus võib-olla tõesti), teiseks, sest viimasel kodus oldud õhtul pani vanaemal mulle kaarte ning väidetavalt pidi sõrmus mulle lähedal olema :D Luges siis sõnad
peale, et ma väljamaal rumalusi ei teeks!

Vana aasta viimase päeva veetsime traditsiooniliselt koos onu perega. Tähendas see üht, seltskond oli ülimalt kvaliteetne! Kui ilutulestik oli taevasse lastud, kõige lähedasemad ära kallistatud, siis võtsime tee kultuurimajja, vot seal alles tõeline tantsupidu algas! Oma ägedatele tantsupartneritele teen kniksu, sest tänu teile lõid mu jalad hommikutundidel tuld :) Kui rääkisin oma Jersey perele, et mis ajal mina aastavahetuse pidustustelt koju jõudsin, siis nõustusime üksmeelselt, et Eesti peod on kõvad!

Südametemurdjaga!

K - nagu kalla!

Suure Lõuntsiga!

Aasta teisel päeval käisime esmalt Lisanniga Rakveres, kuna poodlemine vilja ei kandnud, siis järgmiseks võtsime tee Araratti. Toit oli väga hea, aga nii aeglase teeninduse osaliseks polnud me ammu saanud, seda isegi ei korvanud see, et kelner nägi välja väga hea! :D

Edasine õhtu möödus Rutsi juures, kasutasime võimalust, et igal aastal ei grilli samal ajal väljas just sellistes tingimustes.

Hiljem vaatasime kampas Titanicut, ilmselgelt oli see esimene kord, kui ma seda filmi vaadates pisaraid ei poetanud :D Seda lihtsalt seepärast, et kõik need kommentaarid, mis filmi kohta käisid oli LIIGA naljakad, aga eks asjaosalised ise teavad kõige paremini :)

Reedel istusime Kaarli juures, pidasime Fifa lahinguid või tähendab, mina mängisin esimest korda elus x-box'il Fifat, üllatav endalegi :D

Tõsiselt tore oli, nii, et meeldiv-meeldiv reede, mis lõppes otseloomulikult Tikkris!

Laupäeva veetsin suuresti koos emmega! Päeval käisime Rakveres asju ajamas ning soetamas neid jõulukinke, mis ma endaga pidin kaasa võtma. Nii masendav, kui see ka ei olnud, siis õhtul koju jõudes, pidingi juba kohvrit pakkima hakkama. Sõbrad küll reedel naersid, et ju läheb ikka nii, et lähen laupäeval peole ja lähen Tikkrist otse lennujaama, aga jäin vähemalt enesele kindlaks ning ei lasknud asjadel seda rada minna :D

Hilistel õhtutundidel tulid veel mu armsad klassivennad külla! Tõsiselt armas oli neist, et viitsisid/tahtsid mind ära saata, aitasid tuju üleval hoida, sest ilma nende totrate naljadeta oleks õhtu ilmselt tunduvalt nutusem olnud! + muidugi täiendasid nad minu magusavarusid, seega, aitäh-aiäth! 

Pühapäeva hommikul ootaski see kurb tagasisõit ees. Ausalt, kui sa oled kodust olnud eemal rohkem kui 5 kuud, siis see 2 nädalat läheb halastamatu kiirusega! Samas, mida ma ulun, ma pean olema õnnelik, et ma sain üldse 2 nädalat kodus veeta! Muidugi osad plaanitud asjad jäid ära, küll ilma pärast, sest ega sa ju rohetava muruga suusatama/lauatama/tuubitama ei lähe, + mõni asi jäi laiskuse ja ajanappuse taha, aga sellele vaatama oli mul VÄGA HEA kodus olla! 

Naljakas oli see, et nii mitmed tuttavad rääkisid, et tahaksid täiega lennata ja siis mina tundsin end nii, et keegi võiks mind väevõimuga lennujaama vedada. Igatahes, pühapäev oli minu jaoks täiega masendav päev. Ärge saage valesti aru, mulle meeldib oma elu Jersey's väga, aga lihtsalt oma kodu on maailma parim koht! + kui sa tead juba eos ette, et sa pead enam kui 7h lihtsalt lennujaamades ootama ning aega surnuks lööma, siis see pole just see, mis mu silmi särama lööks, olenemata isegi sellest, et enamustes lennujaama kauplustes olid allahindlused.

Pühapäeva hommikul maandusin esmalt Riias, võrreldes Tallinna lennujaamaga on see ikka nagu öö ja päev. Tallinna lennujaam on lihtsalt kordades etem, alustades lennujaama istmetega ning lõpetades üldise korraldusega. Enam kui 3h ootamise järel võtsin suuna Londonisse, sealne maandumine oli veidi kõhedust tekitav, kuna sadas ning ilm oli sombune, siis maandudes tõmbas tuule alla, sel ajal tegi lennuk õhus ikka igasuguseid vigureid, polnud just parim kogemus, aga loomulikult läks kõik hästi, sest vastasel juhul ma ei kirjutaks praegu seda blogi, eksole.

Peale mõnda tundi ootamist võtsin suuna Jerseysse, mind olid ära hirmutatud jutuga, et väljas valitseb tõeline torm. Torm muidugi oli, seda ma isegi ei eita, aga ma pelgasin seda, et ilm on liiga tuuline maandumiseks ning meid suunatakse Londonisse tagasi ning lõpuks tuleb veeta öö ei tea kus. Natukene raputamist ning olingi taas Jerseys. Seega kõik see pabistamine oli asjata

 Sest nüüd on mul jälle kodumaist lugemist!

Nüüd olen ma juba kolm päeva taas Jerseys olnud. Vaikselt hakkan taas oma vanasse rutiini saama, sest need kaks nädalat Eestis lõid kõik sassi. Tihti läksin ma magama tund või paar enne seda kui ma siin ärkama pean, seega unerežiim oli ikka korralikult sassis. Nüüd loen Eesti ilmateadet ja eriti kurjaks ajab see, et talveilm tuleb nüüd, kui mina seda nautida ei saa, aga tähendab see üht, esmalt ootame jaanipäeva ja siis järgmist talve.