Ülevaade meie naabritest

Kuna mul on praegu tohutult palju vaba aega, siis ma mõtlesin, et ma olen päris paljudest asjadest siia kirjutanud, aga ma olen jätnud tutvustamata teile naabrid, kelle läheduses olen ma elanud juba üle 2,5kuu.
Alustan helgemat küljest, ühed naabrid on toredad, tervitame alati üksteist ning pidavat üldse meeldivad inimesed olemas. Minu kokkupuuted nendega ongi piirdunud vaid naeratuste vahetamisega ning teretamisega.
Ülejäänud enam nii helgeline pole. Järgmised naabrid on kergelt kummalised. Mulle öeldi juba esimestel päevadel, et neile pole mõtet tere öelda, kuna nad ei vasta sellele niikuinii. Õnneks või kahjuks ma pole selle aja jooksul nendega nii lähedalt kokku puutunud, et peaks neid tervitama, kuna viisakusest ma seda siiski teeksin.Neil on küllaltki suur krunt seega mina olen selle enda jaoks mõtteliselt kolmeks jaganud.
Esimene osa: siis kui ma lähen köögi poolsesse aeda, siis ma tunnen nagu ma oleksin just sattunud maale. Nad peavad kanu, seega on väga normaalne, et kuuled kanade kaagutamist ja kui tuul on soodsast suunast, siis kopsud täidab korralik kanasita hais. (Kui kedagi see väljend riivab, siis tuhat vabandust, aga seda ei saa ilusatad).
Teine osa: siis kui ma olen terassi ühel osal on mul tunne, et ma viibin justkui Kanaari saartel. Neil on aias suur linnumaja, maja all pean ma silmas ikka korraliku ehitist, mitte nagu meie paneme talvel akna taha linnumaja, kuhu riputame tihastele pekki ning paneme päevalilleseemneid.Seal nad siis kädistavad terve päeva.Linnud on neil seal aastaringselt, minu kogenud linnuvaatleja silm on suutnud eristada viirpapagoisid ja kakaduusid. Võib-olla on seal veel liike. Võib-olla mitte. Mind imestab see, et linnud elavad talve nii üle, ikkagi sooja kliima sulelised ju, ilmselt poleks pidanudki mina talvel kodus oma Tsipsi pärast muretsema, sest tundub, et nad on vintskemad sellid kui esmapilgul tundub.
Kolmas osa: siis kui olen jätkuvalt terrasil või lähen trepist alla alumise aia juurde. Neil on kari koeri. Kes mõtleb, et kari on liialdus, siis, oh ei, kaugeltki mitte. Karja all pean ma silmas ikka 15-19 isendit(täpne arv on alles määramisel). Täpsemalt on neil umbes nii palju hurtasid. Kõlab vahvalt? Ei. Minule kui loomaarmastajale ei meeldi need koerad (tegelikult on asi peremeestes, nii, et koerad pole iseenesest ju milleski süüdi). Enamus päevast hoitakse neid koeri maja sisetingimustest, ma olen küll püüdnud oma fantaasiat kasutada, et kuidas nad seal elavad, aga selle koha pealt jääb minu fantaasiast vajaka. Kui ühel hetkel see kari majast välja lastakse, siis tekib tunneb, et maavärin tuleb, sest nad on siis alati nii hüperaktiivsed. Lõbusaim osa saabub aga siis kui lähed alumise aia juurde (meil on see asi siin kahel tasandil, et te ei satuks segadusse alumise ja ülemise aia jutuga). Kuna need
koeraomanikud pole just kõige hoolsamad, siis tugev koerasita hais on väga normaalne.
Järgmiste naabrite kohta on jutt järgmine, tegemist on portugallastega. Pidu käib reeglina neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Sel perioodil saan osa uutematest ja vanematest hittidest, sest nad on lahked ja volüümiga ei koonerda. Samuti tegelevad nad keelatud taimede kasvatamisega, seega igaüks tehke omad järeldused.

Kolmapäeval mõtlesin, et nüüd saan pangakonto viimaks avada, aga siin ei tohi kunagi oma mõtetes sündmustest ette rutata, kuna reeglina asjad ei kulge sinu soovitud rada siis. Nii ka sel korral. Istusin siis pangas ja ootasin kannatamatult, jah kannatamatult, sest kärsitu nagu ma olen, enda korda. Teenindaja oli väga meeldiv, aga uudised mis ta mulle teatavaks tegi nii meeldivad polnud. Kuna nemad pakuksid mulle ainult sellist varianti, et ma saan teha nn rahakaardi, millega saan ülekandeid teha ja automaadist raha välja võtta, aga poes sellega tasuda ei saa, mis teeb asja minu jaoks küllaltki mõttetuks.
Soovitasid mõnda teise panka minna ja väitsid, et seal kindlasti saab, ju siis valisin vale panga esialgselt, aga ma püsin jätkuvalt lootusrikkana ja küllap ma saan omale siinse pangakonto ka. Kui mitte lähipäevil, siis kunagi ikka! :D
Õhtul trennist tulles sain korralikult märjaks, siis mõtlesin küll, et oleks siin ometi lumi, vaadates kodumaiseid uudistekanaleid, siis tuleb tõeline isu lume järele. Kuigi ja, isu on ilmselt vale väljend, sest tegelikult ma ei plaani seda Eestis olles sööma hakata, vb ainult korra või kaks, kui suusatades tekib suur janu :D Ilmselt osad jõuavad vahepeal juba lumest ära tüdineda, aga mul on kindel plaan panna suusad jalga ja lumelauatama tahaks ka jõuda! (A)
Pärast kodus rääkisime, et võiks neljapäeva õhtul jooksma minna, mina muidugi kohe andsin oma jah sõna, pärast mõtlesin küll, et kas oli ikka hea otsus, kuna kolmapäeval sai niigi 5km joostud, aga oma otsusest ma taganema ei hakanud.

Neljapäeval sain postiljonilt 4,5kg üllatuse, AITÄH EMME!

Sest emme teab mis lapsele meeldib!

 

Vaadates praegu neid kodumaalt saabunud magusakoguseid, siis mõtlen küll, et miks ma ometi lennupiletitele raha kulutasin, et söön need ära ja siis põrkan kohale küll. Ok, nõme nali! :D Igatahes, meie magusakapp on nüüd eestimaistest maiustustest pungil, esmalt tädi Jane saadetis ja siis nädal hiljem ema pakk, aga teadke, need maiustused on au sees :) Pakist vaatasid mulle vastu piparkoogid, siis ma mõtlesin, et täielik telepaatia, ma olin jõudnud just paar päeva varem mõelda, et täiega tahaks piparkooke, kuna tavaliselt sel perioodiks on mul neid juba suur kogus hinge all. Seega piparkoogikoti avasin esimesena :)

Õhtul läksime siis nagu lubatud sai jooksma, jooksime 8 km, no sain taas kinnitust, et meesterahvaga samas tempos on ikka päris korralik katsumus joosta, aga kuna ma ei tahtnud pidur olla, siis ei soovinud madalamat tempot ning pärast oli hea meel, et pidasin lõpuni vastu. Selle tuli kohe meelde, et sel põhjusel ma soovisingi alati põhikooliaegsetel spordipäevadel 60 ja 100m koos mõne poisiga joosta, sest siis oli alati mu tulemus tavapärasest parem :D

Koju tulles sõime pitsat, et oma tervislike eluviise mitte liiga tervislikuks ajada :D Aga ma tegin rohelist salatit kõrvale, et kerge tasakaalustus siiski.



Sa pead seda lugema!

HEI, SINA! JAH, SINA! TÕMBA 12.DETSEMBRILE SUUR JA PUNANE RING ÜMBER, SEST SIIS TULEN MA EESTISSE! TEGELIKULT, TÕMBA PAREM KOLM RINGI ÜMBER! :D JUHHEII!!!

NII HEA, ET LÕPUKS ON SELGUS MAJAS, MUIDU EI TEADNUD TEISED - EI TEADNUD ISE, ET MIS SAAB, AGA NÜÜD ON PLAAN PAIGAS NING TULEVAD PIKAD PÜHAD KODUS!!!

JEP, MA LOODAN, ET TE OLETE SAMA ELEVIL KUI MINA! HAKAKE AGA PLAANE TEGEMA, SEST MINA TAHAN KÜLL MIDAGI HUVITAVAT TEHA :)

JA MULLE HAKKAB CAPS LOCK VIST NII MEELDIMA, ET KÕIK EDASPIDISED POSTITUSED TEENGI MA SELLEGA. NALI.

Tormituuled, tormituuled

Kolmapäevases core extreme's oli esimene kord kui ma sain peale trenni öedal, et see oli intensiivne ning raske. Võib-olla oli asi selles, et enne seda jooksin 6km, võib-olla olid harjutused asjalikumad. Igatahes mulle meeldis. Kolmapäeval rääkisime mee söömisest, mina siis ütlesin, et ega mina muidu mett ei tarbi, ainult nii palju kui meekoogi tegemiseks vaja läheb. Üllatus missugune, et ma oskan meekooki teha! :D Enamus sugulasi on selle ära proovinud ning suur osas sõprade ringkonnas ka, suuremale osale väga meeldib! Lubasin siis, et võtan selle käsile ja teen ära.

Reedel käisime siis  ühes saare suurimas toidupoes, minu eesmärk oli sealt saada 1kg hapukoort koogi jaoks. Kuna siinsed elanikud hapukoorest väga lugu ei pea, siis tuleb seda poodidest tikutulega taga otsida. Hapukoor on suht sarnane nagu Eestiski müüdav, pole päris see, aga ajab asja ära. Hapukoort müüakse siin 150ml väikeste jogurtitopside sarnastes topsikutes, et endale vajalikku kogust kätte saada, siis ostsime terve riiuli tühjaks :D Siinne jahu on teissugune, kõik küpsetised jäävad veidi erinevad võrreldes Eestis tehtutega, aga meekook maitses siiski väga hästi!
Reedel sain postiljonilt kõige magusama ja meeldivama üllatuse! Üle 1,2kg kodumaiseid maiustusi!!! AITÄH TEILE! Reede läks kohe mitme kraadi võrra toredamaks.

 

Ja ärge muretsega, ma jagan saadetud magusat lahkesti siinse pererahvaga ka, nii, et ehk ma ei pea tagasi kodumaale veerema. Samas, see oleks märksa odavam kui lendamine :D

 



Nüüd paaril ööl olid siin tugevad tormituuled. Mina olin eelnevalt siin kogenud 7nda kategooria tuult (ma ei tea mitu meetrit see sekundis on, ma pole jõudnud seda googeldada ega välja selgitada), igatahes 7nda kategooria tuult peetakse tugevaks tormituuleks. Nüüd oli 8nda kategooria tuul. Päris jõhker teine! Toolid kruiisidi terassil rohkem kui tavaliselt ning öösel kuulsid kuidas meri mühiseb. Need on need mere ääres elamise võlud. Tormi kulminatsioon oli laupäev vastu pühapäeva. Ausalt, nii tugevat tuult pole minu kõrvad veel siin oldud aja jooksul kuulnud, hullumeelne! Öösel tõime toolidki majja sisse, sest muidu poleks vist magamisest absoluutselt midagi välja tulnud. Mina jäin undava tuule tõttu niigi peale kella 3 magama, nii, et tore,tore.

Pole siingi midagi erinevat, nii kui saabub laupäev, siis sajab. Nii ka eile. Kuna hommikupoolikul soosis ilm ainult tubaseid tegevusi, siis veetsime suure osa ajast wii'd mängides. Mängisime OM ja hullult äge oli! Alguses olin ikka päris koba, aga mida aeg edasi seda enam hakkas asi sujuma :)
Õhtul oli täiskohaga lapsehoidja, pidin mõlemad lapsed esmakordselt magama panema. Kõik sujus hästi! Ma olen enda üle kohe uhke :) Kuna tüdruk on harjunud, et talle lauldakse peale unejutu lugemist, siis ta ütles, et minagi pean seda tegema, alguses tõmbas küll juhtme kokku, et mida ma laulan, aga laulsin ilusti ära ning õnneks ta polnud mu lauluoskuse suhtes kriitiline :D Kui teised öösel koju tulid ja uurisid kuidas õhtu kulges, rääkisin siis kõigest ja loomulikult ma ei unustanud oma laulmist, siis nad naersid, et loomulikult tuleb seda teha :D Küsisid, et mida ma siis laulsin, vastasin, et paari eestikeelset laulu. Naersid, et raudselt laulsin mõnda jalgpallilaulu ka. Ei eksinud, laulsin jah :D

Täna hommik oli küll väga vaevaline, uni kadus juba veidi peale 9 ära, aga silmad on magamatusest siiani punased. Hommikuks kerge spinningu trenn, mis tõele au andes tegelikult nii kerge polnudki, aga mulle meeldis. Nüüd sain emaga skype teel oma rõõmu jagada, nii, et pühapäev on hea! Päike paistab ja tormituuledki on selleks korraks möödas, seega võib minna välja ja nautida ilusat ilma :)

Jätkuvalt juhtub - jätkuvalt tegija

Minu nime ei õpi vist kohalikud kunagi õigesti hääldama või kirjutama. Pakki vastu võttes küsis postiljon mu nime, kiitis veel, et nii ilus nimi, pärast lugesin, et ristis mu Helana'ks :D

Väga veider on kaubanduses ringi liikuda, kõlaritest kostuvad jõululaulud, ehitud poodidest ma parem ei räägigi, sest need on juba jõulumeeleolus oktoobri algusest peale :D Aga jõulumuusikat on minu arvates veits vara kuulata, aga no miks mitte kui tahavad juba meeleolu luua ning inimestele teadvustada, et aeg on hakata juba kingitusi varuma.

Pühapäeva õhtul raseerisin jalgu ja pärast nõretasin verest ning kahjuks seda sõna kõige otsesemas mõttes. Lõikasin vasakult jalalt u 8cm pikkuse tüki välja :S (Ma mõõtsin selle ära jah, et veenduda kui koba ma olen :D). Kui end köögis lappisin, siis uurisid, et kas ma vihkan end või on mul duši all nii kiire. Vastus neile mõlemale küsimusele oli ei. John arvas, et ma võiksin edaspidi žiletid ära visata ja kasutada selle asemel lihanuga, sest tulemus on sama -.- Lõpuks leidsime, et kui nii edasi, siis vajan ma varsti vereülekannet. Tegelikult, ehk vereülekannet ei vaja ning katsun edaspidi veel ettevaatlikum olla, kuigi tegelikult ma olen niigi... Pärast õhtul telekat vaadates naerdi, et ma veel elus olen. Kes võib-olla mõtleb, et issand kui julmad naljad, siis tegelikult ei ole :D Või õigemini, naljad on julmad, aga mulle sobib selline huumorimeel, sest mul on endal samasugune naljasoolikas! :D
Siia tulles ma veits muretsesin sellepärast, et huvitav milline huumorisoon neil on, sest kui meile vahel inglise keele tunnis mingeid briti nalju loeti, siis üheksal juhul kümnest mina neid naljakaks ei pidanud, seega ma kartsin midagi sellist. Õnneks mu hirm oli põhjendamatu :)

Praegused ilmad on tõsiselt tatised, teisepäeval spordiklubisse jalutades muutus mu jakk umbes kahe tooni võrra tumedamaks, kuna 15minutilise jalutuskäigu tagajärjel oli see läbimärg. Miks ma vihmakeepi või vihmavarju ei kasuta? Vihmakeebiga pole kunagi eriti soojad suhted olnud, sest minu arvates on eriti ebameeldiv kui see märg kile riiete vastu kleepub. Vihmavarju kasutamine on suhteliselt mõttetu, sest suure tõenäosusega tuleb ta peale ühekordset kasutamist prügikasti saata, kuna tugev tuul lõhuks selle lihtsalt ära. Sulavast matrejalist ma pole, seega pole hullu.
Spinningusse läksin väikese kartusega, kuna pühapäeval oli asendustreener, kes luges terve kava paberilt maha ning tundus, et ta polnud üldse väga kindel mida ta teeb, siis kartsin, et pärast on ikka asendaja, aga õnneks mitte :)  Asjalikust teisipäevast annab tõestust seegi, et hommikul oli jalad nii kanged ja voodist välja saamine oli tõeline katsumus.
Nüüd teisipäeval vastu kolmapäeva sain üle kolme öö taas normaalselt magada, nii, et polnud öösel pidevalt üleval ja hommikul magasin ka kuni äratuseni, mitte ei kadunud uni varem ära.

Telefoni kvaliteet on üleprahi, aga kaamera pole lihtsalt koguaeg käepärast.

Telefoniga on siin olles üldse see, et mul pole üldse harjumust seda siin kaasas kanda. Kodus olles ma ei läinud toast ilma telefonitagi välja, aga kuna siin ma ei kasuta mobiili nii, siis pean endale pidevalt meelde tuletama, et võtaksin selle kaasa, et kui midagi on, siis on millega helistada.

Ühispidu Skype teel!

Reede õhtul nägin oma sõbrakesi skype vahendusel ja nii-nii hea oli neid näha!! Teised küsisid ka, et kas räägin sõpradega skypes ja et kas neil on mingi pidu, et selline melu. Oli pidu! Aga jagasid seda skype teel minuga ka! (Y) Väitsid, et tänu internetile on tunne nagu oleksin nendega seal, ainult Juka leidis, et kätt õlale panna ei saa, aga rääkida saab ikka sama moodi.

Ardi, anna andeks, aga see on kuld! :D :D

Haha :D Sase näitas, tantsuliigutused ära, millega ta läks klubipõrandaid vallutama :D

Poisid väsisid pikast skypetamisest ära :(

Lubasid, et edaspidi hakkavadki pidudest skype ülekandeid tegema, et saaksin ka osa. Ütleks sellepeale, et oli ka viimane aeg! 2,5kuud läks aega, et sellisele järeldusele jõuda :D Nüüd lubasid paljud omale viimaks skype'd ka ära teha, et ikka pidevalt näha minu liikuvat ja rääkivat pilti. Selle otsuse kiidan loomulikult kahe käega heaks! (Y)
Kokku vestutasime skype teel minu arvutuse kohaselt kokku 3h ja 14minutit :D Päris korralik videokõne ma ütleks! Nüüd saan aru, miks osad kaebasid, et kas neil on erapidu köögis, et nad seal nii kaua olid :D Küll arvas Jürgen, et ma istun vannitoas(pidas heledaid kapiuksi dušikardinaks :D), küll arvasid, et istun metroojaamas, kuna vahepeal kõik vilises ümberringi... Ei üht, ei teist. Lõpuks mõtlesid, et teise toas mürtsuv muusikakeskus segab internetilaineid :D Aga tänu nendele oli terve õhtu sisustatud, aga veel parem meel oli kõiki üle pika aja näha ;) ;) AITÄH TEILE, TEID OLI SIIRALT HEA MEEL NÄHA!!!! :)

Nüüd pühapäeval on terve päeva ülihea ilm olnud. Hommikul trenni jalutades paistis nii ere ja soe päike, et tundsin oma päikeseprillidest täiega puudust. Õhtuks hea hiina toit, siin olles on minust täiega selle köögi fänn saanud, kasuks tuleb seegi, et meil on kodu lähedal üks hiina toidu restoran, kust me vahel sööki koju tellime ning sealne kana meekastmes on lihtsalt üks parimaid asju, mida ma siin söönud olen! Õhtul veel väike skypetamine empsi ja Liisuga, vaatasin sünnipäevalapse ikka üle ja räägiti kohalikud uudised ära!

Ei kärise topelt! Ei kärise kolmandat/neljandat korda, aga täna on minu armsal õeraasul sünnipäev, seega juheeeeeei!

PALJU-PALJ ÕNNE, MU NUNNU!!!!!!!!!

 

PS! Siim ja Kaarel kui te seda loete, siis kuku pikali millised mehed te olete! (Lihtsalt mainin, et minu sünnipäev on 30ndal augustil!! hahahah :D :D)

Bürokraatiaveskid jahvatavad

Kolmapäeval hommikusöögi ajal tuli jutuks jalgpall, mõistagi on see siin majas tähtsalt kohal, tegelikult rääkisime eelneval õhtul juba, et Eesti koondisel seisab sõpruskohtumine AÜE'ga ees. Lastele loeti siis sõnad peale, et 15.30 olgu majas vaikus ja mitte mingit Helena segamist :D Sellega oli üldse hull süsteem, esmalt tuli ETV panna siis mängima kui olid eetris uudised, sest see saade on ka välismaal olles internetis näha ning kui paned sel ajal arvutist teleri tööle, siis jooksevad pärast edasdi ka saated mis muidu olles jääksid nägemata(nagu jalgpall). Kuna teisel poolajal kolis mäng ETV2 vahendusele, siis tuli jälle õige ajastus leida, mis loomulikult ka õnnestus ning tänu sellele sai ka kogu mäng vaadatud.

Mäng lõppes kahjuks vastupidise skooriga kui pildilt näha, aga mängupilt oli oluliselt parem kui eelnevas kohtumises.
Jalgpalliõnne polnud majas üldse, nii nagu Eestilgi tuli ka Inglismaal vastu võtta kaotus, Ibrahimovic loputas neid 4(!!!) väravaga.

Kes arvab, et Eestis on palju bürokraatiat ja mõttetut paberimäärimist, siis siin on asi märksa hullem. Lihtsa asja nagu pangakonto avamine on siin hullem kui raketiteadus. Sellega on käinud tsirkus alates minu siin viibimise 3ndast päevast...Kuna pangas nõutakse konto avamiseks dokumenti mis kinnitaks, et ma siinsel aadressil elan, esialgu polnud mul seda kusagilt võtta. Lõpuks sain Social Security'st paberi, kus on minu nimi ja aadress peal, sai sellega siis pangas käidud, et viimaks saab konto avada. Aga oh üllatust! Ei saa! Neile ei sobi ja see ei tõesta, et minu maksumäär on 0%. Täna käisin siis maksuametis, alguses ütlesid, et nemad umbes ei tegele sellise asja tõestamisega, aga lõpuks sain mingi paberi siiski täidetud. Ütlesid, et läheb kusagil nädala jagu aega, siis saavad tõestatud, et mu maksumäär on siiski 0%. Ilmselt, siis kui nädala pärast saan neilt ametliku paberi oma maksumäära kohta, siis saan sammud taas panka seada, et pangakonto avada. Aga pöidlad pihku, nüüd on lootust, et asjad hakkavad viimaks liikuma. Oli ka viimane aeg, või mis?
Täna küpsetasin kooli viimiseks 2,5 panni muffineid, üle U.K toimub heategevuslikul eesmärgil raha kogumine, nii, et andsin oma panuse ka :) Väidetavalt kogutakse igal aastal üle riigi sellel päeval üle 20miljoni naela. Pole ju paha.

Osadel muffinitel vajus glasuur veits laiali ja siis John uuris meilt, et kas me olime purjus kui me neid tegime -.-  Ütlen igaksjuhuks, et ei olnud, pärast mõtleb mõni lugeja sama moodi :D

"Are you super-chef?"

Laupäeval käisin taas kinos, teen tasa seda, et tavaliselt Eestis olles ma väga tihti kinno ei jõua. Enne kinokava vaatamist olin juba kindel, et tahan mõnda head komöödiat näha, lõpuks leidsin "Here comes the boom." Mina jäin väga rahule! Korralik kinoelamus kui saast popcorn välja arvata :D
Õhtul olin täiskohaga lapsehoidja, pidi tulema kerge õhtu, et lapsed pannakse magama ja mina olen lihtsalt kodus, et kui peaksid ärkama. Õhtu kujunes täpselt vastupidiseks. Esmalt ei jäänud poiss magama ja siis pidin mina esmakordselt õhtul ta magama saama. Sain! Aga selleks läks u 40 minutit. See oli nii väsitav, et kohati ma mõtlesin juba, et kumb meist enne magama jääb. Kuna õhtusöök oli mul ikka söömata ja selle tralli peale oli mul kõht nii tühjaks läinud, siis kööki jõudes suutsin ma ainult tomatisupist mõelda, mis mind ootas! Kuna lapse uni oli nii väärtuslik, siis ma ei julgenud isegi mikrolaineahju tööle panna :D Olgu öeldud, et köök on esimesel korrusel ja laps magas teisel korrusel ning seinad pole paberist :D Aga siiski, ma ei tahtnud riskida ja seda kadalippu uuesti läbida. Ja ma olin liiga laisk ja näljane, et elektripliidil suppi soendada :D
Õhtu jooksul "hellitati" mind veel sellega, et ta ärkas 8(!!!) korda üles. Hommikul kui uurisin, et kuidas öö oli, et, siis naerdi, et ta maksis mulle kätte, et vanemaid polnud kodus, kuna sellest hetkest kui vanemad koju jõudsid magas ta nagu ingel. Samas on mul põhjust uhke olla, sest sugugi mitte kõik hoidjad pole tema magama panekuga hakkama saanud :) Õhtul sain viimaks S.Gerrad'i raamatu loetud ja soovitan soojalt! Mulle igatahes väga meeldis :)

Pühapäeval panin äratuse kella 10neks, et jõuaks ilusti trenni, tuleb tõdeda, et see oli siin oldud aja jooksul esimene kord kui ma nii kaua magasin. Hommikul viskasin trenni asjad kotti ja tormasin minema, et mitte hiljaks jääda, aga õues tabas mind kerge ehmatus(tuleb tõdeda, et väga meeldiv ehmatus). Kuna on november ja oli alles hommik, siis ma panin eeskujulikult endale tuulejope selga, aga õues oli nii soe, ausalt! Päike paistis ja nii mõnus oli! Tujugi läks kohe mitme kraadi võrra paremaks :) Hommikut alustada trenniga on ülihea, sel korral siis jooks + spinning. Tagasi koju jõudsin alles lõunaks, sõime siis koos suppi, keset lõunat pidin vahepeal oma nina pühkima, naerdi, et nüüd on viimaks nohu mind ka maha niitnud. Aga kes viimasena naerab, naerab paremini. Mina naersin viimasena! Polnud mul mingit nohu, hoopis kuumad toidud panevad ninast vee jooksma.
Sama päeva õhtul sain teada, et avaldan Usain Bolt'ile ka konkurentsi. Minu reaktsioon oli ilmselt sama nagu teil - "hahaha!" Aga jep, minu reageerimine ja start pidi olema sama hea, seda võeti kokku umbes nii - "Ühel hetkel olid sa alles siin, aga siis teisel hetkel olid sa juba seal! Kuidas sa seda nii ruttu tegid???" Aga mina võtan seda kui komplimenti :)

Esmaspäeval tegin lubatud seene quiche. John tuli koju just siis kui ma olin selle ahjust välja võtnud, siis ta vaatas seda ja uuris, et kas see on tõesti TÄIESTI ise tehtud. Tundus tema jaoks uskumatu, kuna see lõhnavat nii hästi ja välja nägema veel parem :) Kui ta uuris, et mis seal sees on, siis me jätsime seened mainimata, kuna seeni ta ei söö. Ei valetanud, lihtsalt jätsime osa tõest rääkimata. Lõpuks avastas ta seened ja väitis, et me diskrimineerime teda, kuna teeme nii ilusa piruka ja siis tema seda süüa ei saa :D Igav ei hakka siin tõesti! (Y)

Õhtul vaatasime veits telekat, kuna telekas oli jäänud eelnevalt Disney Junior'i peale, kust tulevad ainult multikad, siis otsustati, et vaatame midagi harivamat! Vaatasime Simpsoneid :D :D

Täna(loe:teisipäeval) oli ilm ülihea! Vilus oli sooja 14kraadi ja päikese käes olles oli ikka eriti varasuvine :) Kuigi mulle öeldi, et siin võib talveperioodil ka selliseid ilmasi olla, nii, et pole paha! Kuigi olgem ausad, õige talv on lumega.
Mõned pildid mu telefonist:

Need pingid mis seal on, siis kui on korralik tõus on need vähemalt pooleldi vee all, nii, et väike võrdlus mis vesi siin teha võib.

 

Nüüd olen viimased neli päeva tõusnud hommikul minuti enne äratuskella üles, olengi vist iseenda äratuskell nüüd. Samas nii palju ma end ei usalda, et jätaks äratuse üldse panemata, ilmselt võiks see halvasti lõppeda.

Kellel juhtub, see on tegija!

Neljapäev oli totaalselt selline päev, et kui see juba algas halvasti, siis ülejäänud päevgi möödus küllaltki nirult. Lõuna ajal põletasin pool parema käe käelabast kuuma õliga ära. Väga hirmus! Kui natukene soojem vesi põletatud kohale satub on tunne, et nahk koos lihaga tuleb sealt maha, kuigi võrreldes neljapäevaga on praegu väga hea. Kellel juhtub, see on tegija? No, sel juhul on mina 100% tegija, sest mul juhtub ikka koguaeg.
Hommikupoolikul avanes võimalus Eesti koondise mängule interneti võimalusel kaasa elada. Olgem ausad, mängis põhimõtteliselt C-koondis. Aga mängu teeb legendaarseks see, et kui tihti juhtub see, et mängu jooksul tehakse vaid kaks pealelööki väravale ja nendest sünnib kaks väravat. Mäng oli sinnani kole kuni löödi viigi - ja võidutabamus, aga jalgpallis loevadki väravad, nii, et võit on võit! :)

Reedel tuli hommikusöögi ajal jutuks, et kuidas minu tervis on. Kuigi ma pole ebausklik inimene, aga siiski, sülitan kolm korda üle vasaku õla. Ütlesingi, et minu tervis on õnneks korras nagu nad näevad. Naersid ja väitsid, et see on ebaõiglane, et mina pole kordagi haige olnud, samas kui nemad on minu siin oldud aja jooksul mitu korda tõbised olnud. Mis mul öelda on, terve maalaps :)
Peale lõunat võtsin plaaniks minna parki, aga ajastuse spetsialist nagu ma olen, poolel teel sinna hakkas sadama. Õnneks oli mul vankrile vaja minev vihmakate kaasas ja esialgu lootsin, et vihm jääb järele, see jätkasin teed vihmale vaatamata parki. Parki jõudes sadas aga veel tugevamini, seega ümberpöörd ja koju tagasi. Kui lõpuks koju tagasi jõudsime, siis mina nõretasin veest, aga õnneks laps ja vanker olid kuivad :)
Koju jõudes ootas mind postkasti üllatus. Õigemini kaks üllatust! Appi kui lahe on saada kirju! Aitäh-aitäh Teile! Nii, et te kõik võite mulle kirjutada ja joonistada :) Mina püüan ka sama teha, kuigi ma piirdun ilmselt ainult esimese poolega, ei hakka teid oma joonistamis oskusega(loe: mitte oskusega)traumeerima :D
Kui tavaliselt öeldakse inimesele enne jooksma minekut "Head jooksu" või "Teravat jalga." Siin mitte, siin soovitakse mulle "Saa märjaks" ehk kõik on juba harjunud, et sageli juhtub minuga jooksma minnes see, et tagasi tulen ma läbimärjana -.- Aga see kord õnneks mitte, olin juba oma päevase vihmanormi eelnevalt kätte saanud. :D Joostagi oli hea, ilm oli kergelt tuuline ning jalgadeski tundus tavapärasest rohem jõudu olevat.
Oli jutt, et videolaenutusest tuuakse film ja siis saame seda reede õhtul vaadata, kategooriaks valisime üksmeelselt - komöödia. Tullakse siis filmiga koju, räägitakse, et pidavat hea film olema ja müüja soovitas. Uurisin, et, mis filmi siis vaatama hakkame. Trata-ta-ta-ta. Toodi "American Pie 4: American Reunion," see film oli juba minul nähtud, seega filmiõhtu peab teist korda ootama :D
Filmiõhtu asemel mängisime Peppa Pig'i lauamängu, mis on põhimõttelt nagu Tsirkus. Kaks mängu ja kaks kaotust. Kellel ei vea kaardimängus, sellel pidi armastuses vedama, aga mis loogika lauamängude kohta kehtib?

Eestist on kirju NII HEA saada!

 



Tuli takus

Laupäeva õhtul koju sõites öeldi, et vaata, Prantsusmaa paistab! Mina alguses ei uskunud, mõtlesin, et mulle tehakse jälle nalja, aga siis sõitsime veidi kõrgemasse saare punkti, et mind veenda ja OLIGI PRANTSUSMAA! Siis vajus mul küll lõug vastu maad vist! Vaatasin suu ammuli kuidas Prantsusmaa linna õhtused tuled paistsid ja kuidas lennukid maandusid. Üli-ülimahe!

Pärast vaatasime kampas "Die Another Day" ja see oli kergelt öeldes väga suur pettumus. Kuna ma pole kõiki Bondi filme näinud, aga nendest mida ma näinud olen on see minu jaoks kõige kehvem. Vaatasime ja naersime, et kas tõesti 10-aastat tagasi olid eriefektid nii kehvad. Tuleb tõdeda, et olid, vähemalt selles filmis.

Pühapäeval püüdsin kodumaiste sarjadega uuesti reele saada. Osadega õnnestus, osadega mitte. Pärast käisin kaameraga ümbrust avastamas.

 

 

Esmaspäeval käisin linnas ja ajasin spordiklubiga asjad korda. Kuna tahtsin õpilasele mõeldud liikmekaarti teha, kuna see on tava omast 10naela odavam, siis andsin oma ID-kaardi ja loodsin, et  see sobib neile. Mees vaatas mu ID-kaarti tükk aega, ilmselt polnud varem sellist asja näinud, ütlesin lõpuks: "I'm from Estonia." Selle mehe reaktsiooni oleks pidanud nägema! Ta vaatasin mind sellise näoga nagu ma oleksin talle öelnud:" Tere, ma tulin Kuult." Aga ta aksepteeris mu ID-kaarti ning lõpetuseks ütlesin, et nüüd on neil eriti rahvustvaheline spordiklubi, kuna nüüd kuulub sinna eestlane ka. Mehe nägu säras seda kuuldes nagu ladvaõun! :D

 

Teisipäeval oli traditsiooniks saanud spinning, aga sel korral oli uus treener, sel korral mees. Alguses kui klassi läksin tundus hullult karmi olekuga, mõtlesin, et äge, et nüüd tuleb kõva trenn. Ei tulnud, kahjuks. Trenni alguses väntasime mingi kummalise Texase muusika saatel, pidin ikka kõvasti pingutama, et mitte valju häälselt naerma hakata. Mind teades, aplaus mulle, et suutsin tõsiseks jääda.

Õhtul trennist koju tulles pidin auto alla jääma :S Ülekäik reguleerimata ja suunatuli pole siin peaaegu et miski. Aga kõik on õnneks hästi :)

 

Terve tänase päeva on üks edasi-tagasi heegeldamine olnud. Hommikul käisin jalutasin Rafaga tunnikese, lõunal läks poisi magma panemisega 30minutit aega, tavaliselt läheb selleks max 5minutit, siis jalutasin vankriga terrassil terve selle aja ringiratast. Kuna selleks ajaks oli lõuna käes ja mul oli kõndimisest kõht nii tühi, suutsin ma ainult toidule mõelda :D Pärast käisin linnas asju ajamas, mis eile jäid ajamata, aga nüüd on õnneks korras :) Tagasi teel ostsin omale nutella kakaod, mis maitses kiiduväärselt hästi! Aga kuna selles osas pole midagi muutunud, käed värisevad siiani ja lõug laseb kohati läbi, siis leidis veerand kakaost tee mu heledale jakile -.- Tagasi koju kõndisingi siis lõbusalt läbi linna, enda jakki kaunistamas šokolaadinired, mis mööda kõhtu alla jooksid :D

 

Kuna vahetasin spordiklubi, siis pidin oma laupäevasele trennile asendust otsima, mõtlesin, et proovin Core Extreme'i, kirjelduses oli, et intensiivsus tase on väga kõrge ja nõrga südamega inimestele ei sobi. Trenni alguses tuli treener minuga rääkima, vaatas, et uus nägu, ütles, et kui liiga raskeks läheb, et üle ei pingutaks ja puhkaksin kohe kui tunnen, et liig on.Vahepeal puhkama ei pidanud ning ma olin valmistunud üldse raskemaks /koormavamaks treeninguks. Treenergi tuli vahepeal näitas püstist pöialt ja ütles, et ma teen harjutusi väga hästi! Loodan, et tegin päriselt ka hästi ja ta ei rääkinud seda lihtsalt selleks, et ma järgmisel nädalal ka läheks.

Kohati väljas jalutades on tunne, et pean end näpistama, sest olles Eesti kliimaga harjunud tundub kalendrisse vaadates uskumatu, et on november, aga niidetakse muru ja võililled õitsevad.

 

Ajuhiiglane nagu ma olen, panin oma põlvesideme peale pesu kuivatisse ja mis te arvate, kas see on nüüd tükk maad väiksem!?

1+1 = 2 ehk 2 KUUD

Kui peale teisipäevast spinningut kodus rääkisin, et huvitav, mis värk on, et kui eelmises spordiklubis oli spinningus max 2 meessoost isendit, siis BodyRox'is oli peaaegu pooled mehed. Ja mis selgus! Seal spordiklubis hoiavad end ragbimängijad vormis. Naersime, et teen kohalike staarsportlastega koos trenni.

Kolmapäeva õhtul kui töömees lõpuks ära läks, mõtlesin, et sätin oma asjad ruttu kappi ära, et siis on see töö ka tehtud. Kui mul oli umbes pool kohvrit lahti pakitud tulid teised koju ja ütlesid, et ma võin oma asjad sama targalt tagasi pakkida, kuna töö pole veel tehtud. Terve mu suur töö oli vastu taevast läinud.

Neljapäeval ootasin terve päeva töömeest, et ehk tuleb ja lõpetab pooleli olevad asjad ära. Lõpuks siiski tuli, aga kell oli juba kusagil 16, mis tähendas, et veetis jälle suure osa õhtust siin. Õhtul valmistasin kõrvitsasupi jaoks asju ette, lõikusin kõrvitast jms. Esmaslt tuli Jackie, kes oli hämmingus, et me teeme kõrvitsasuppi, kuna tema pole kunagi kõrvitsat ostnud ega seda söönud. Kui rääkisin, et Eestis kasvatatakse ja süüakse kõrvitsat päris palju ning et eriti pop oma marineeritud kõrvits, siis oli hämming suur. Hiljem tuli Kevin uurima, et millega ma tegelen, rääkisin, et kõrvitsasupp tuleb sellest. Siis vaatas mind suu lahti ja küsis:"Et kas ma ikka tean mida ma teen?!" Vastasin:"Tean, nii, et ole rahulik." Aga ta ei uskunud mind eriti :D + ega kumbki ei riskinud seda suppi reedel süüa ka :D Aga supp oli tõsiselt hea, meie kõik sõime ja nautisime.  Neljapäeval läksime õhtust sööma saare keskosas asuvasse pubisse. Kuna me läksime sinna seitsmekesi ning reserveeringut meil polnud, öeldi esmalt, et vaba lauda pole, aga lõpuks mõtles kelner välja, et kui me kella 20neks lahkume, siis me saame seal ikka süüa. Kurb, et mul kaamerat kaasas polnud, kuna sealsed toidud nägid nii head välja +  maitsesid sama hästi. Kuigi kõigil olid tunnisest ootamisest kõhud vastu selgroogu, aga nagu hiljem selgus oli ootamine seda väärt.

Reedel said minu kapiga seonduvad tööd lõpuks valmis. Nüüd on mul rahvusvaheline kogemus maalritöödes ka, nii, et hinnatud tööjõud :D Täpselt kolm päeva läks aega, aga asja sai + mu tuba näeb nüüd hoopis teistsugune välja :) Õhtul söödeti mulle ette plaan, et minna Grand Jersey Spa'sse. Mis te arvate kaua ma võtsin mõtlemiseks aega? :D Mõtlemiseks ei läinud mul hetkegi. Suurem töö oli sukeldumine kohvrisse ja õigete asjade välja kevamine :D

Aga Spa oli ise üliilus, mina veetsin endamuse oma ajast saunades (saunasi oli ainult 2, mis oli veidi lahja) nagu eestlasele kohane. Kui riietusruumis öeldi, et ma saan oma ujumisriided vastavas aparaadis ära kuivatada, siis mis te arvate, kas ma vaatasin seda aparaati suu lahti :D Seda vaadates vajus ilmselt lõug vastu maad ja ega ma ei osanud seda tööle ka panna :D Pärast istusime lounge osas, sõime, jõime ja naersime, konkreetselt mul lõualuud valutasid pärast naerust :D

Täna(laupäeva) hommikul pakkisin viimaks oma kohvrid lahti ja panin asjad uuesti kappi. Mulle ikka üldse ei istu pakkimine. See võttis mul terve igaviku, et asjad oleksid kapis nii nagu mulle lõpuks meeldis. Ilm on siin ka nii muutlik, päeval ühel hetkel paistis päike ja oli helesinine taevas, teisel hetkel oli taevas tumesinine, müristas 2x, lõi ühe korra välku, tuli kõva sadu ning järgmisel hetkel oli päike uuesti väljas. Õhtul tähistati siin Bonfire Night'i näeb välja nagu jaanipäev, tehakse suured lõkked + lastakse rakette. Meie tähistasime seda tuttavate juures kellel on tohutult suur maja, rahvast oli palju ja lõke oli suurem kui mõne mehe jaanituli :D Meie andsime lõkkele omalt poolt ka panuse, viisime oma söögilaua ja toolid. Kõik olid õnnelikud kui nägid kuidas need tuld võtsid. Mureks pole põhjust ka, juba istume uutel toolidel ning uue laua taga.

Tänasega on mul siin oldud 2!!! kuud, nii, et whoop,whopp, aeg lendab :)

Viimasel ajal on mul pideval pea laiali otsas, näiteks:
*Mõtlesin, et miks pesumasin tööle ei hakka. Pesumasinauks oli alles lahti :D
*Tahtsin spordiklubs sauna minna, aga olin ujumisriided koju jätnud.(Kuna on segasaun, on ujumisriided kohustuslikud).
*Tegin kakao jaoks piima soojaks, aga panin piima liiga kauaks mikrolaineahju. Kui tahtsin oma piima välja võtta oli tulemuseks see, et tass oli pooltäis ja teine pool oli mikrolaineahjus :D
*Nõudepesumasinat tööle pannes ununes lisada nõudepesutablet.
*Pesumasinasse visatavad asjad olen tahtnud prügiämbrisse visata ja vastupidi :D