teisipäev, 27. august 2013

"You can't be local, you are too prettie for that"

Esmaspäeval käisin tuttavatel külas, kus ema ja au pair on soomlased, sain head leiba ning suitsuvorsti, mida nad Soome reisilt kaasa tõid. Heast leivast tunnen ma väga puudust ning nüüd kirun iseend, et leiba kohvrisse ei mahutanud. Ehk oma rumalus õpetab ja järgmisel korral olen targem.
Õhtul vaatasin internetist etv vahendusel öölaulupidu ning nii väga oleksin tahtnud nende tuhandete kaasmaalastega koos Tartus olla!

20.augustil kogunesime eestlastega meie pool ning tähistasime taasiseseisvuspäeva. Oli tore nagu alati ning panime edaspidised plaanid ka paika! On, mida oodata!

Kolmapäeval juhtus veider asi mida pole minuga juba aastaid juhtunud. Hommikul lastega rannas olles, 30kraadine suvepäev vajas ju nautimist, sain herilaselt rinnakorvi alla nõelata. Koht kuhu ma suraka kirja sain punetas ja valutas natukene aega, aga midagi hullemat polnudki. Umbes 1,5-2h hiljem, kui ma väänikutega olin koju jõudnud ning pisipõnni terrassile magama panin sain 2x nõelata, sel korral sõrme peale. Siis hakkas organism juba reageerima ning käed hakkasid meeletult värisema, pea surises otsas ning üldse oli väga halb olla. Õnneks allergiarohi oli läheduses ning mõne aja pärast tundsin ma end taas inimesena :)

Reedel peale tööd pereisa uuris, et kas mul on aega ja viitsivust teda pisut aidata. Uurisin, et mida teha on vajas, asi puudutus sauna. Jaaaaaaaaaaaa, meil on nüüd saun!!!!! Rõõmutants!!!! Kuna asi puudutas sauna, siis loomulikult olin valmis aitama. Asja konks oli see, et saun telliti Inglismaalt ning see tuli kohale tükkidena, mis tuli kohapeal kokku panna. Öeldakse, et kullerteenus, aga reaalselt ei toimeta keegi su saadetist täpselt koju, vaid sauna jäeti tänavale ning see tuli tükkide kaupa majani tassida. Mingil hetkel jalutas meist mööda üks peretuttav, kes pakkus abi, sest ta mõtles, et ma olen õrn naisterahvas, kes ei jõua midagi teha. Pereisa ütles talle siis, et ma olen Eestist ning eestlased on kuradi tugevad, et nad vahepeal tassivad kive ning muid asju hobina :D Oleksite te selle meesterahva nägu siis näinud, ta reaktsioon oli väga hea :D :D Lõpuks me igaksjuhuks ütlesime, et see oli nali, sest tihti pole kõik meie naljadega ühel lainepikkusel.
Kuna reede hommikul tegime hommikusöögi ajal hääletuse, et kas tellime hiina toitu või läheme pizzaexpressi, kuna kõik hääletasid viimase variandi poolt, siis saigi reede õhtul head pitsat nautida :)

Sulaselge tõestus, et reede õhtuks olin ma nädalast nii väsinud, sest kui läksin vannituppa hambaid pesema, siis automaatselt vajutasin vedelseepi hambapasta asemel hambaharjale. Nii kui hakkasin hambaharja suhu panema, mõtlesin ühe sammu tagasi ning mõtlesin, et mida paganat ma just tegin. Pea on vahel ikka täiega laiali.

Nädalavahetuse esimesel puhkepäeval aheldasime end 5h kööki, et väikesele preilile 4.sünnipäevaks tort küpsetada.

Õnneks kogu see aeg ja vaev tasusid end ära, sest meie arvates nägi tort väga hea välja ning maitses ka väga hästi!

Pühapäeval tähistasime Coco sünnipäeva, kui ma võin täiskasvanute sünnipäeval võin vabalt tundide kaupa olla, siis sellel lastepeol, kus oli u 20 last ning see kestis alla 3h, siis seal lasi mul aju täiega auru. Aga sünnipäevalaps jäi peoga väga rahule ning see oligi kõige tähtsam!

 Minnie sünnipäeval oli Minnie ka kohal, aga kahjuks enamik lapsi kartsid teda paaniliselt...Ja, et Minnie väga kurb ei oleks, siis tegin temaga ise pilti :)
 Väikese preiliga!
 Parim pilt, mis õnnestus seeriast: Helena ja väike koll :) Selleks ajaks oli Miki hiir oma saba ja kõrvad nurka visand, aga ma võin kinnitada, et ta oli niiiiiiiiiiiiiii armas nendega!

Tegelikult olin ma nädalast ja päevast nii väsinud, aga kuna esmaspäeval oli riigipüha ja puhkepäev, siis oli mul plaan välja minna. Alguses soigusin küll kodus, et jõua ning lähen hoopis vara magama, aga perepead tegid selgitustööd, et peaksin ikka välja minema ja ma ei kahetse, see oli üks ägedamaid õhtuid siin! Ausalt, linn oli rahvast paksult täis, muusika oli hea ning üldse oli väga-väga tore!!!

*Üks noorhärra lömastas mu suur varba ning peale seda kui ta vabanda ja ütlesin talle, et pole viga, et kindlasti on elu võimalik ka 9 varbaga, siis ta ütles, et ma oskan kohe nalja teha. Hallo!?, ma olin lihtsalt aus.
*Taas peeti mind rootslaseks. See enam imestama ei pane. Kui kuuldi, et ma ikka kohe kindlasti ei ole rootslane, siis arvati, et pooleldi peab minus ikka Rootsi verd voolama. Kui ütlesin, et kui mu ema mulle valetanud ei ole, siis ei ole ma isegi pooleldi rootslane, siis arvati, et ma olen nii vaimukas...
*Ilmselt õhtu nael oli see, kui öeldi, et ma ei saa kohe kindlasti kohalik olla, sest ma olen kohalike kohta liiga ilus :D Tõesti, ainult Jersey's! :D

Vahetult enne koju tulekut juhtus väike õnnetus ka, nagu mulle ikka tavaks on saanud. Nimelt, üks tikkkontsadel ringi kaaberdav naisterahvas astus oma mõõgaga jalga ning surus sinna päris korraliku augu(kuna mul olid lahtised kingad, siis tungiski konts otse nahka -.- ) Nüüd on jalg "meeldivalt" sinine ning astudes tunnen kuidas labajalal need peenikesed luud valu teevad. Mõeldi, et pean juba traumapunkti minema, aga nii hull vast pole :)


Esmaspäeva hommikul lubasin Liisuga skypeda ning ajasin end juba kell 8 maast lahti ning peale seda läks ühe jutiga õhtusse välja. Riigipüha puhul korraldas minu pererahvas grillpeo ning küpstamist ning tegevust oli siis terveks päevaks.

Mina küpsetasin jälle kooki! (Coco ja Zoe sümboliseerivad, seda, et päev varem oli neil mõlemal sünnipäev)

Ja nüüd on meil oma saun! Wuhuuuuuuu! Pidu! Nüüd tuleb oodata, et elektrik tuleks ja paneks elektri sisse ning siis võib leili viskamine alata! Väidetavalt tuleb elektrik homme-ülehomme(loe:kolmapäeval-neljapäeval) ning ma loodan, et see on tõsi, mitte nagu tüüpiline Jersey, et asi saab reaalselt teoks nädalapäevad hiljem...Seega, pöidlad pihku!

Nädala teisest poolest on nii mõndagi oodata, aga sellest juba siis, kui kõik läheb plaanipäraselt! :)

pühapäev, 18. august 2013

Elamusi õhust ja maalt

Hea, et ma tegin vahepeal eripostituse Battle of flowerist, sest muidu haigutaks mu blogis jälle suur tühjus.

Kuna on koolivaheaeg, siis momendil on mul käed ja jalad tööd täis ning nüüd ma oskan ikka väga hinnata, et on tunduvalt lihtsam ühe lapsega. Tagasimõeldes meenutan, et kui oma au pairi avaldusi täitsin siis kirjutasin, et 3 last oleks maksimum. Nüüd mõtlen, et mis mul küll arus oli, hea, et täie rauaga ei saanud! :D

Eelmisel pühapäeval käisin lõbustuspargis ja see oli raudselt kõige huvitavam/ägedam lõbustuspark kus ma käinud olen! Sky swing(taevakiik) oli nii võimas, ülevalt oli saarele nii hea vaade! Pererahvas ei soovitanud mul sinna minna, sest pereisa töökaaslase lapsel oli sellel turvakinnitus 2x lahti tulnud ning nad ütlesid, et neil läheb mu teenuseid veel vaja ning ei pidavat ideaalne lahendus olema, kui ma sealt alla kukun. Mul vedas, nagu ka kõigil teistel taevas kiikujatel, sest pole kuulda küll olnud, et keegi oleks märjaks plekiks kukkunud. Kuna John ei uskunud, et ma julgen osadesse kohtadesse minna, siis oleksin pidanud kihlveo sõlmima, sest ta eksis, ma julgesin igalepoole minna! Muidugi, ma ei julgenud u 6h enne sinna minekut suutäitki süüa, sest ma kartsin, et muidu võib onu Robert(loe:oksekoll) külla tulla :D Igatahes, väga halb mul ei hakanudki :)




Peale lõbustusparki läksime Jersey filmifestivalile. Ühes armsas pargis näidati pea terve nädala vältel erinevaid filme. Pühapäeva õhtul näidati "Batman returns", tegemist poleks olnud just minu esimese maitseeelistusega, aga puhtalt sellepärast, et seal pargis oli nii mõnus atmosfäär, siis juba sellepärast tasus seal olla.
Kui selle nädala alguses esmalt koos lastega pargis olles hakkas mulle üks tädike rääkima, et kui armsad blondid lapsed mul on, et täpselt esmasse, siis järgmisel päeval peeti mind pereema õeks ning kõige tipuks kolmapäeval pidas üks elektrik mind pereisa naiseks. Kisub huvitavaks. Varsti hakkavad variandid otsa saama, seega oleks huvitav teada mille originaalsega järgmiseks lagedale tullakse.

Kolmapäeval sain toreda üllatuse osaliseks. Mina, kes ma mitte kunagi mitte midagi ei võida, võitsin tol kaunil päeval kaks pääset Eesti-Läti mängule. Kuna ise ma ei saanud oma fortuunaõnne(ausalt, ma ei tea kus see nüüd sel korral välja sulas) nautida, siis said õnneks kaks teist inimest tasuta piletite üle rõõmustada. Ise pidin leppima mängu vaatamisega interneti vahendusel, aga kuna meil on siin suurepärane internetiühendus, siis see kadus u 10 minutit enne mängu lõppu ära. Mina olin pühaviha täis ning tuhisesin mööda maja ringi, sest mängu lõpp jäi nägemata ja kõigele lisaks tulemust ka ei teadnud.Pereisa otsustas mind siis "rõõmustada" ning tsekkis skoori oma nutitelefonist, rääkis, et lätlased lõid üleminutitel värava ning võitsid 2-1. Võite arvate, mida ma siis tundsin ning võite arvata, mida ma siis tundsin, kui ta ütles mõne minuti pärast, et ta tegi nalja. Kes arvasid, et ma tundsin nagu oleks tahtnud ta kaela kahe korra keerata, siis nende pakkumine oli päris lähedal tõele :)

Neljapäeval oli suur tahtmine jooksma minna, mõeldud-tehtud. Polnud takistuseks seegi, et isegi siis, kui kell lähenes 18nele ja õues oli jätkuvalt 28,5soojakraadi. Õhtul olid muidugi sel natukene õnnetumad tagajärjed. Olin vastutasuks saanud päikesepiste, nagu öeldakse, kõigel on oma hind. Sel korral oli siis 40minutise jooksu hind päikesepiste.

Reedel ulatasin oma abikäed ning aitasin esiaia korda teha. Tasandasime maa ära ning panime Johniga uue muru maha. Naersime, et võiksime vabalt oma firma asutada, sest meie tehtud töö näeb ikka väga hea välja!
Reedese õhtusöögi ajal hakkas pereisa arutama, et ma pole üldse väljas käinud. Ütlesin talle ka, et hallo, ma olen ühe nädalavahetuse alles siin veetnud :D Nii kui muru sai õhtuhämaruses maha pandud, siis mina tegin end kärmelt korda ning parandasin selle vea, et "ei käi Jersey's olles väljas".
Õhtul ühte tuttavat noorhärrat nähes tervitades hakkas ta oma sõbrale seletama kellega ta just vestles. Rääkis sõbrale, et me (olin tol hetkel Jenniga koos ning tema on tõsti Soomest) oleme tema sõbrad Soomest. Hallo!? Lõpuks koitis talle omale ka, et Eesti ja Soome ei ole samad riigid. Tõesti, jerseykad ei väsi mind üllatamast.

Pühapäeval oli rannapäev. Mis saaks parem olla, kui soe ilm ning liivarand? Sain isegi vette, olgugi, et ainul jalgupidi :D

Ahjaa, mina ja mu toores jõud. Tõmbasin kuidagi nõudpesumasinalt käepideme eest ära :D :D :D Lubati, et läheb palgast maha, aga no, õnneks mulle halastati :D

esmaspäev, 12. august 2013

Battle of flowers

Neljapäeval algas siin Battle of flowers paraad/karneval ning kuna pilte kogunes palju, siis mõtlesin teen sellest eripostituse ning traumeerin teid paljude piltidega. Nii palju, kui ma üritasin uurida, et mida see festival sümboliseerib, siis ma sain põhimõtteliselt vastuse, et meelitada turiste kohale. Tegelikult on seda raske uskuda, sest see traditsioon on siis aastakümneid elus püsinud, aga võta sa siis kinni. Selle paraadi auks ehitatakse erinevad sõiduvahendid ning need kaunistatakse üleni lilledega. Teised ütlesid, et võrreldes eelnevate aastatega oli festival veidi lahjem kui varasematel aastatel, aga minu arvates oli see siiski täiega efektne ning võimas.
Siin on nüüd suurem osa nendest sõidukitest, kus need peale neljapäevast paraadi "parkisid."





























Reede õhtul toimus Moonlight parade, mis oli kordades ägedam kui neljapäeval toimunud paraad. Kõik need tuled, muusika ja see, et oli kordades rohkem inimesi andis nii palju juurde.








Selle festivali ajal juhtus väike õnnetus ka. Nimelt oli mul vaja kiiresti kella vaadata ja siis ma tahtsin oma telefoni kiiresti käekotti tagasi panna, aga kogemata panin kotist mööda ja telefon kukkus kõnniteele lehesodi sisse 3 tükiks... Kuna oli juba täitsa hämar, siis nende 3 tüki üles leidmine võttis ikka päääääääris palju aega! Lõpuks mul vedas ning kõik rändama leidnud tükid leidsid tee tagasi telefoni külge :)