Teate ju küll või kes tõesti ei tea, siis kasutage oma fantaasiat. Loomulikult 2.aastane, kes õpib koguaeg uusi sõnu, siis ta ei saa alati nende tähendustest aru ning ei mõista ka alati, mida on sünnis karjuda ja mida mitte.
1) Igatahes, ühel päeval pargis olles karjus see 2.aastane täiest kõrist: "Helena on noku!"
Minul värvusid põsed loomulikult häbist punaseks, sest ühe hetkega oli kõigi pargis viibijate tähelepanu meil. Tänu õnnele karjus ta seda eesti keeles ning mina olin ainus, kes selle fraasi tähendusest aru sai.
Kodus teistele vahejuhtumist rääkides ei mõistnud nad kohe, kas ta oli öelnud: "Helena on noku" või "Helenal on noku", minu arvates mõlemad variandid olid piisavalt ebameeldivad :D
2) Kuna see 2.aastane noorhärra alles õppis hiljaaegu potil käima, siis tema jaoks kõik see on alles väga huvitav. :D Ühel päeval istus ta potil ja üritas oma toimetusi teha, aga millegipärast see ei õnnetunud. Vaatas ta mulle siis kutsikasilmadega otsa ja ütles: "Willy not working" ehk (Noku ei tööta). Tegelikult te võib-olla mõtlete, et see pole naljakas, aga tol hetkel oli see VÄGA naljakas. Mina naersin igatahes vannitoa põrandal kõht kõveras :D
Ilmselt saaks neist öeldust varsti raamatu kirjutada, aga kahjuks ma ei suuda kõike oma ajusoppidesse salvestada ja ammugi on mul meeles kõik kirja panna.
Laupäeval põhirõhk oli kinol. Eelmisel päeval kinokava lapates leidsime me tegelikult päris mitu filmi, mille nimel tasuks sammud kinosse seada, aga valituks osutus "The Wolf of Wall Street". Alguses ma veidi pelgasin, sest film kestis 3h ning tavaliselt mulle ei meeldi kinos nii pikkasid filme vaadata, aga kui tegemist on ikka hea filmiga, siis ma võin probleemideta seal 3h istuda. Mulle film meeldis väga ja Leonardo Di Caprio on tõesti nagu vein, läheb aasta-aastalt paremaks!
Õhtul vaatasin kodus veel perepeadega filmi "96 minutes", mis põhines taas tõestisündinud lool ja on ehe näide, et asjad võivad ikka väga kehvasti minna...
Pühapäev oli täpselt selline ilm, et ei oleks tahtnud isegi voodist tõusta. Tegelikult põhimõtteliselt ma sealt väga kauaks ei lahkunudki. Enamuse päevast vaatasingi kodumaiseid sarju ning jõudsin nii mõnegi asjaga ilusti hooaja lõppu. Kui vahepeal vihm ka järele andis, siis ma käisin õues jalutamas, et kopitushais päris külge ei tuleks.
Seega võite juba oletada, et kui pühapäev päeval tuul nii kõva oli, siis unetunde ma väga ei kogunud. Ma pole kunagi näinud, et ühe ööpäeva jooksul võiks nii palju rahet sadada. Öösel tuli vihma ja rahet vaheldumisi ning tuli korralikkude sahmakatena. Kord oli tunne, et keegi viskab ämbriga vett vastu akent ja siis jääd. Mõnus.
Esmaspäeva hommik algas ka kerge üllatusega. Ühel hetkel lõi terve maja pimedaks ning elektrit polnud. Oleks mul selline asi tugeva tuulega kodus juhtunud, siis poleks see mingi ime ega üllatus olnud, aga siin oli see esimene kord kui majast elekter ära läks. Hiljem selgus, et konkreetselt terve saar oli elektrita :D :D Kuna elekter transporditakse siia Prantsusmaa rannikul asuvast elektrijaamast, aga sinna lõi kusagile pikne sisse, siis nad pidid kähku võtma kasutusele avariisüsteemi :D
Õhtul perepea rääkis, et igal hommikul kui ta tööle sõidab, siis ta jääb ühes kohas punase fooritule taha seisma ning see ärritavat teda koguaeg. Tol hommikul ta soovidele vastati ning esimest korda ei jäänud ta seal punase tule tõttu seisma :D See tsivilisatsioonist ära lõige kestis pisut üle 1h ning loomulikult oli paljudel selle ajaga juba tõsine paanika.
Taevased väed olen ma vist korralikult välja vihastanud. Kolmapäeva jooksul tuli kaks vihmasahmakat ning mõlema ajal olin mina loomulikult väljas ning loomulikult mõlemal korral koju jõudes olin ma märg kui kalts. Pean ikka tõsiselt kaaluma seda pühapäevast kirikusse minekut...
Et väljas ligunemisest vähe oleks olnud, siis õhtul core extremis käis mu vasak õlg kolm (!!!) korda liigesest välja :S Viimasel korral käis selline põrguvalu läbi, et ma mõtlesin, et käsi kukub kohe-kohe küljest ära. Ära ei kukkunud, aga rõve oli siiski. Pean omale ikka varuosasid otsima hakkama.
Õhtul saunatasime, seega mõnus-mõnus! + vaatasime "Tuulepealset maad", aga siis kui mu pereisa kutsus mind, et tule, et me hakkeme sarja vaatama, siis tema öelduna kõlas see täpselt nii "Tdhfsdhddaah", 2x tuli umbes sama vastus, aga mees vähemalt proovib!
Neljapäeval vaatasin "Rush"', ütlen ausalt, ma pole suurem asi F1 fänn, aga see film meeldis mulle küll! Isegi päris palju!
Reede hommik algas humoorikalt. Kuna siin tähistati reedel koolides-lastaaedades Hiina uut-aastat, siis tuli meil hommikusöögi ajal jutuks, et kes mis Hiina looma-aastal sündinud on. Pereisa polnud kindel, aga arvas esialgu, et ta on sündinud sea aastal 4-aastane seepeale küsis: "Issi, kas sa sündisid siis mudas?" Ja naer oli garanteeritud!
Õhtul tegi isegi pereisa mulle märkuse, et mul on VÄGA vaikne jaanuarikuu olnud, et ma pole absoluutselt väljas käinud. Tegelikult korra siiski käisin jaanuaris peol. Eestis olles. Liisu naeris ka, et olen tõeline vanur, aga luban, et varsti lähen ja tuulutan end, enne kui kopitanud lõhn külge tuleb.
Laupäeva möödus suuresti Lisanni seltsis. Päeval kolasime linnas, leidsime vajalikke ja ebavajalikke asju. Kuna mina olin end lubanud, et hoian õhtul lapsi, siis oli minu õhtu ka sisustatud.
Kui õhtusöök lastele ja Lisannile tehtud, õhtused multikad vaadatud, pesemas käidud, unejutt loetud, unelaulud lauldud, siis olidki peaaegu minu kohustused täidetud.
Kui hakkasime vannitoas fooliumpaberit (41salku tegi Lisann mu juustesse, professionaalsest huvist ta luges kõik need paberid tõesti ära :D ) juustest lahti harutama ja värvi maha pesema, siis soovitasin Lisannil köögist prügikasti vannituppa tuua, et on lihtsam, et ei pea neid pabereid 3x tühja tassima.
Lisann: "Issand, kuidas sa sellele küll tulid, sa oled ka ometi heledajuukseline, aga sul on oidu palju rohkem peas kui minul!" - Ehk tema sõnul poleks tema ise kunagi sellele tulnud, et nii võiks talitada :D Nojah! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar