Eelmisel laupäeval käisin trennitamas ja lõpuks tegin zumba veel otsa. Ilmselt üks parimaid viise hommikut alustada, sest see positiivsus, mille ma sealt saan on nii tore :)
Päeva ajal käisime au pair'idega kohvikus istumas, seltskond oli kirev ning kes oleks osanud enne arvata, et võib olla tõsine missioon leida mõnda kohvikut, kus oleks piisavalt ruumi meile kõigile :D Õnneks Cafe Jac päästis lõuna!
Õhtul hoidsin mina lapsi ja Lisann oli mulle seltsiks, siis kui hakkasin talle taksot koju minekuks tellima ei suutnud tema vaikselt püsida ja naeris mu kõrva ääres, dispetšer arvas, et teeme tüngakõnet ning viskas toru hargile :D Proovisin mitu korda uuesti, aga enam nad sellele numbrile ei vastanudki ja pidin lõpuks teise telefoniga helistama :D
Terve esmaspäev oli naljakas ning terve päev kiskus kiiva. Õhtul peale õhtusööki mõtlesin, et istun vaikselt maha ja võtan lihtsalt rahulikult. Kas see õnnestus? Ei. Sadu kui mitte tuhandeid kordi on mulle öeldud, et ma ei peaks oma arvuti juures sööma-jooma. Kas olen õppust võtnud? Jälle, ei. Kuna enesetunne oli niru, siis tegin omale vitamiinijooki ning oma värisevate käekestega valasin selle üle arvuti. Jep, ei tohi kunagi mõelda, et kas päev saab minna veel kehvemaks, sest alati saab. Peale uputustööd arvuti touchpad enam koostööd teha ei taha või kui teeb, siis ainult kui ise tahab. Igatahes, tuju oli täitsa paha, et ma selline nisanäpp olen, aga eks oma vitsad peksavad.
Teisipäeval sain emme saadetud paki kätte, šokolaadid-kommid-ajakirjad! Tõeline pidupäev!
Õhtul trenni minnes jäin väga tugeva vihmasaju kätte, tean-tean, kunagi üks noormeeski ütles, et U.K ilma vihmavarjuta on väga naiivne :D :D
Spordikasse jõudes polnud mu riietel ühtegi kuiva kohta ning asjad, mis olid mu kotis, olid läbimärjad. Spordika uksest sisse astudes vaatas mind üks noormees ning ütles:"Jesus!" ütlesin:"No, rain", panin kuti vähemalt korralikult naerma :D
Reaalselt, kolmapäev oli päev, mida ma olin niiiiiiiiiiii pikalt oodanud! Teadsin, et saan siis musta leiba :D :D Ok, ok, must leib oli lihtsalt positiivne boonus. TEGELIKULT, LIISU TULI KÜLLA!!!! Õhtul kui Lisanniga Liisule lennujaama vastu läksime, siis ei osanud oodatagi, et Liisu võib selliste seikluste küüsi jääda. Esmalt lend Londonist-Jersey'sse hilines tund aega ning kui lõpuks Liisu Jersey'sse jõudis, siis tehti talle põhjalik ristküsitlus(ta oli oma lennult ainus, kes sellise erilise kohtlemise osaliseks sai :D ) Küsiti: "Kauaks sa Jersey'sse tulid?", Miks sa Jersey'sse tulid?", "Kas sa tulid üksi?", "Kas sul on keegi lennujaamas vastas?", "Kus sa pärit oled?", "Mida sa Eestis teed?", "Kas sul kohvris tubakat/alkoholi on?" Lõpuks muukisime läbi, et ilmselt sattus ta sinna risttule alla seepärast, et Elis tellis temalt Eestis mannat ning võib-olla anti pärast kohvri skaneerimist Londonis Jersey lennujaama teada, et seda isikut võiks kontrollida, sest kohvris oli "kahtlase sisuga" pakk :D :D :D
Sõitsime lennujaamast kodu poole, siis Liisu küsis:"Kas sa siin ringtee peal sõidad ka tagurpidi?" Tegelikult Eesti mõistes sõidad jah vastupidises suunas, aga see kuidas Liis seda küsis oli nii halenaljakas, et meie Lisanniga pidime end tükk aega koguma, et suudaksime jälle normaalsed olla.
Kurat, breketitest oli täitsa abi!!!
Reedel näitasime Liisule linna ja kolasime poodides. Toidupoes käik kujunes väga pikaks ja naljakaks. Kassajärjekorras oodates rääkisime kolmekesi eesti keelt ning kui järjekord meieni jõudes küsis poemüüja(meesterahvas), et mis keelt me räägime ja kust me pärit oleme, rääkisime ära, et oleme Eestist. Mehel lõi seepeale lambi põlema ja ütles, et mäletab Eurovisiooni, et meie eurolaulu laulis noor naine(Birgit) ning kisas üle poe, et 5 punkti Eestile! Selle peale tuli juba poe turvamees kohale ja vaatas oma silmaga üle, et millised need eestlased on :D Poemüüja veel kiitis Eesti jalgpallimeeskonda, et väikese riigi kohta pidi meil väga hea võistkond olema.
Õhtul tutvustasime Liisule Jersey ööelu, näitasime põhikohad ära ning peab ütlema, et oli uskumatult tore! :)
Koduteel astus üks noormees ligi ja uuris, et mis keeles me rääkisime, kui ütlesime, et eesti keeles, siis ta säras õnnest ning ütles, et ta on meie naaber. Meie arvasime, et rumal jutt ning käskisime tal otsa ringi keerata ja tal tuldud teed tagasi minna. Kutt siis seletas, et ta on Lätist, nii, et see naabri jutt polnudki vale.
Küsisin temalt:"Mitu varvast sul on?"
Lätlane:"Mis mõttes? Mul on 5 varvast!"
Mina:"Ma kontrollin fakte, sest Eestis on nali, et teil, lätlastel, on 6 varvast." (Haha, oleksite pidanud tema nägu nägema :D )
Lätlane:"Uskumatu, vähe sellest, et leedulased meie kohta nalju teevad, siis teie eestlased teete ka julmasid nalju meie arvelt!"
Järgmine noorhärra, kes uuris, et mis keeles me kõneleme ning kui mõistis, et me oleme eestlased, siis hõiskas, et tema teab ühte eestlast! Meil olid kohe kõrvad kikkis, et huvitav keda ta teab. Tarat-ata-ta-ta! Tema teadis Mart Poomi ning see oli ikka väga positiivne üllatus!!!! :)
Emme, hoiatan ette ära, osad pildid on jälle "eluohtlikutes" kohtades tehtud, seega istu ilusti kui sa neid pilte vaatad :)
Õhtul sõitsid neli eestlannat ringi, alguses oli plaan minna Watersplashi, mis on rannaklubi, aga sealsele üritusele taustauuringut tehes mõistsime, et see pole ikka meie tass teed. Lõpuks maandusime kesklinnas, oli sündmuste rohke, oli tore!!!
Pühapäeval kuulsin veel emmelt, et ringlevad huvitavad kuulujutud minu ja minu tegemiste kohta. Ausalt, alati võib huvi korral minult otse küsida, ei pea kuulama-uskuma mida kohalikud tatraveskid jahvatavad.
Esmaspäeval-teisipäeval veetsime veel Liisuga nii palju aega koos kui võimalik! Coco ja Rafa pugesid talle südamesse ja tema nende südamesse ka, lausa uskumatu kui ruttu nad ta omaks võtsid ja kallistusi-musisid jagama hakkasid :)
Kolmapäeva varajastel hommikutundidel saatsin oma õekese lennujaama, see nädal läks liiiiiiiiiga kiiresti ja nii kurb, et ta juba Eestisse tagasi läks. Mul on kahju, et see aeg läks nii ruttu, aga mu süda laulis terve selle aja kui ta siin oli, seega ma ei vahetaks seda nädalat mitte millegi vastu!
+ muidugi see, et keegi tegeles koguaeg mu juustega, iga päev sadas komplimente uksest ja aknast, sest koguaeg ehtis mu juukseid mõni huvitav punutis või soeng :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar