Rosinad on kuivatatud viinamarjad!???????

Esmaspäeva õhtupoolikul väike preili nosis rosinaid ning vaatas isaga koos telekat. Ühel hetkel küsis perepea minult, et kust rosinad tulevad, väidetavalt oli väike preili seda küsinud ning siis pöörduti minu kui noorema ja targema poole :D Mina suhtusin küsimusse väga skeptiliselt, sest olin kindel, et seal on mingi konks sees, sest ei uskunud, et 40ndates eluaastates väga haritud meesterahvas minult sellist asja küsib. Kuna nad ei andnud mulle rahu ja küsisid seda mitu korda, siis ütlesin nii nagu asi on, et rosinad on kuivatatud viinamarjad. Perepea mind ei uskunud, arvas tõsimeeli, et ma teen nalja ning küsis seda siis oma abikaasalt. Kui ta kuulis abikaasalt sama vastust, mida ütlesin eelnevalt mina, siis ta otsustas fakte googlist järele kontrollida :D :D :D Kuna google ainult kinnitas seda, mida meie eelnevalt ütlesime, siis leppisime kokku, et kui vajan finantsalast nõu, siis võin alati tema poole pöörduda, aga kui asi puudutab elulisi asju, siis käin temast kauge kaarega mööda :D

Kolmapäeval käisin esimest korda elus zumba trennis ja see emotsioon, mille ma sealt sain oli lihtsalt mega! Treener oli nii elurõõmus ja positiivne, et seal oli puhas rõõm olla, nüüd siis tean, miks tema klass alati paksult rahvast täis on :)
Ma ei tea kas ma tõmbasin kolmapäeval trennitades põlve ära, aga igatahes neljapäeva hommikul oli mu parem põlv kange nagu puuhobusel. Treppidest kõndimine oli puhas piin ning kükitamine oli nagu õudusunenägu. Hädisest põlvest hoolimata pakkisin peale lõunasööki oma väikesed junsud kokku ja läksime Jersey International Air Display'd vaatama. Sellega meenutatakse igal aastal II MS ajal toimunud Battle of Britain'i. Show haripunkt oli Red Arrow'de saabumine, sest seda mida need hävitajad taevas korda saadavad on VÕIMAS, seda on raske piltidega edasi anda, seda tuleb ise oma silmaga näha.

Kuna pereemal oli heategevuslikuks müügiks vaja muffineid küpsetada, aga kuna neljapäev oli paras hullumaja kõigi jaoks, siis võtsin õhtul muffinite küpsetamise enda ülesandeks. John väitis, et ta pole kunagi nii häid kodus küpsetatud muffineid saanud ning müügiletilt olid need esimesed asjad mis kadusid :) Tagasisidet arvestades sain väga hästi hakkama :) :)

Oi, reedest oleks nii palju rääkida! Oleks head, oleks halba, aga õnneks hea pool kaalub selle halvema üle, seega oli väga meeleolukas õhtu! Kärme kokkuvõte oleks selline, et peale lõunat tuli Lisann siia, mina täitsin veel viimaseid tööülesaneid ning siis kappasime linna, et õhtuseks välja minekuks varustust täiendada. Õhtu algas La Cala's kus korraldati Emmale sünnipäevaks üllatuspidu. Mina pettusin peos pisut, jäi filmis nähtud moment ära ning ei saanudki karjuda "SUPRISE" + üldse jäid seda pidu inetud seigad meenutama. Igatahes edasi viis meie tee Yachti ning Mimosasse, esimeses oli live muusika ning kõik klubikülastajad olid meist sel korral vähemalt 2-3x vanemad, seega tegime ruttu sääred ning läksime Mimosasse, kus oli õnneks väga tore! :)

Reedest sain omale ajutise elukaaslase, Lisann kolis natukeseks meie juurde sisse, aga järgmisel korral oleme targemad ja ostame endale kõrvatropid, et ei peaks peale pidu nii väheste unetundidega leppima :D :D

Laupäeval vedelesime teleka ees ja vaatasime "Üksinda kodus 2", tõeline jõulufilm minu jaoks(jõuludest rääkides, siis jõulukaardid on igatahes juba müügil, nii, et võib ettevalmistusi tegema hakata :D ), et mitte liiga laisaks ära minna, siis küpsetasime Rafa tordi jaoks biskviidid valmis ning hoidsime Rafal ka mõnda aega silma peal :)

Kolm blondi käisid jalutamas

Talv tulekul ja mömmikud käisid talvevarustust hankimas! Ausalt, see panda jumpsuit oli üüüüüüüüüüülimõnus, soe ja pehme. Jõudsime juba mõelda kui hea oleks selles talveõhtuid Eestis veeta...

Peale ringi kondamist mõtlesime, et lähme joome kusagil kohvi, aga kuna kellaosutid olid lähenemas juba 18nele ning kuna me oleme siiski Jersey's siis kõik kohvikud olid juba suletud. Hüppasime siis Harlem'isse sisse ja ei kahetse! Kogu kupatus oli väga maitsev! :)

Laupäeva õhtul meisterdasime pisipõnni sünnipäevatordi lõpuni ning ise jäime me tulemusega väga rahule!

Pühapäeval tähistasimegi Rafa 2.aastaseks saamist. Naljakas mõelda, eelmisel aastal kui ma siia tulin, siis oli tema sünnipäev üks esimesi perekondlikke sündmusi millest ma osa sain ja nüüd tagasi mõeldes, siis nüüd on ta juba suur poiss. Terve päev oli tuli takus ning üks suur ringi jooksmine oli, aga pidu oli tore ja ilmselt üks meeleolukamaid seikasid oli see, kui üks külaline hakkas räppima ning seadis väga vägevad riimid sünnipäevalapse auks ritta. Mul vajus peaaegu lõug vastu maad, sest ma olin tõsiselt üllatunud(positiivselt) ning see tuli tal väga hästi välja, seega rõõmu kõigile.

Õhtul nautisin saunavõlusid, nii mõnus oli, õues puhusid tormituuled, vihm sabises akna taga ning ise istusid kuumas saunas. Ideaalne viis kuidas väsitav nädal ära saata.
Peale sauna kerisin end veel telekate ette ning vaatasime Suurbritannia talendisaadet X-factorit. John õnneks ei ole mind laulmas kuulnud ning oli vist kõik eelnevad jutuajamised minust ja minu lauluoskusest unustanud ning tuli lagedale ideega, et võiksin ka proovida. Ütlesin talle, et telekas näeks ta mind igatahes, sest õnneks või kahjuks pääsevad sinna ka väga olematu lauluhäälega inimesed. Muretsemiseks pole põhjust. Ma luban, et ma ei kandideeri X-factori saatesse, seega sellisel kujul minu seiklused siin merede taga ei jätku.