Maratonilainel

 

Jooksjad olid päevakangelased!

 

 

Numbrid, numbrid

 

Laupäev oli suhteliselt rahulik, kui jätta arvestamat hull vihmasadu, mis kestis terve päeva. Peale lõunat käisin kinos, naljakas on see, et kui ma Eestis vigisen kinos reklaamide kallal, mis kestavad u 10min, siis siin kestavad need 30min! Seega järgmisel korral kinno minnes tean, et võin vabalt kavas märgitud ajast tunduvalt hiljem kohal olla. Kuna mul oli vaja linnas paaris kohas käia ja vihmavarju mul loomulikult polnud, siis koju jõudes olin kui uppunud kukk. Ei eksitud, kui öeldi, et Suurbritannia ilma vihmavarjuta on päris naiivne :D Laupäeval pidime oma võistkonda veel uue liikme otsima, kuna 4.vahetja jõudis sama päeval Las Vegasest koju ning polnud võimeline jooksma :D

 

 

Ilmselt õhtul magama minnes olin ma omadega väga läbi, kuna tahtsin äratuse panna 7.40, kuna pidime kodust 8.45 ära minema, aga hommikul, kui mingil põhjusel kell 7.39 kella vaatasin ja taipasin, et minuti pärast tulev äratus on mõistlik maha võtta, avastain, et äratuskell oleks helisenud 8.40 :D Nii, et hästi elame :D

 

 

Aga õnneks pani kohalik ilmajaam täiega puusse, maratoni ajal ei tulnud taevast mitte ühtegi vihmapiiska ja jooksmiseks oli suurepärane ilm, pilves, sooja kusagil 16kraadi, kuigi mereäärne osa oli väga raske, sest tuul oli lihtsalt vastu, aga sai hakkama :) Ainus asi, mis on teatemaratoni puhul keeruline, on see, et sa ei tea kunagi, kui kaua läheb eelneval jooksjal rajal aega, seega sai vahetuspunktis päris korralikult grillitud.  

 

Kuna mind pandi ankrunaiseks, kes saaks lõpus kaameratele ja fotograafidele naeratada, siis suurema osa pidin ma jooksma mööda mereäärset rada, paar esimest kilomeetrit sain ma metsas olevatel terviseradadel joosta, kus oli ka väga normaalne. Jooksu viimasel kolmveerandil sain ma ilmselt enamus oma jõust inimestelt, kes elasid raja ääres kaasa ja andsid väga palju juurde. Päris ei saa öelda, et viimane veerand läks justkui lennates, aga ilmselt kõige nauditavamad olid need küll.

 

Korralduslik pool oli üldse ainult positiivseid sõnu vääriv, terve rada oli joogipunktidega varsutatud, u iga 1,5km järel oli joogipunkt, nii, et janu ei pidanud keegi kannatama.

 





 

 

Nänn võistlejatele

 

Peale tänast tuli ettepanek novembris joosta poolmaratoni, seda küll individuaalselt, aga kuna november on juba suht kohe, siis peab seda tõsiselt kaaluma...

 

 

PS! Ja minu lapsehoidja kogemus kogub populaarsust, juba soovib teinegi perekond, et ma vahel õhtuti nende kaksikute järele vaataksin :)