Laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas

Terve pühapäeva hommiku mõtlesin, et võiksin olla asjalik ja midagi teha. Lõpuks otsustasin, et aitab lae vaatamisest, otsustasin, et võtan kinokava lahti nii, et lähen esimest filmi vaatama, mis kohe järgmisena tuleb ja kuhu ma ajaliselt jõuan. (Kinoni on 10minutit jalutamist ehk kiviviske kaugusel). Trummipõrina saatel, valitud filmiks sa fortuuna tahtel või peaksin ütlema kella tahtel "Madagascar 3: Europe's most wanted."  Kes arvab nüüd, et lastefilm ja vaadata ei kõlba, siis eksite ja kohati oli väga naljakas. Siinne kino pakub sellist ässa diili, et teed omale piiramatukaardi ehk maksad iga kuu 14,99£ ja siis võid selle raha eest piiramatult filme vaadata nagu kaardi nimigi seda ütleb, äss diil on seepärast, et tavapilet maksab 6,70£.

Esmaspäeval oli selline energia puudus, et mõtlesin juba sügisväsimusele. Lootsin, et liigutamisest on ehk abi ja läksin jooksma, aga ajastuse spetsialist nagu ma olen, peale seda kui sain majast välja hakkas 2-3minuti pärast täiega sadama, aga kuna ma pole sulavast materjalist, siis kannatasin ära ja vähemalt palav ei hakanud :D Põrgulikku valu hakkasid hoopis mu sääreluud tegema, mis sundisid mind jooksurajalt oodatust varem tagasi pöörduma. Ei teagi mis neile ei sobi, kuna mõnel päeval ei anna üldse tunda, siis teisel annab jällegi topelt :(

 

 Kuna teisipäevane ilm oli taas päris soe, siis veetsime lapsega mere ääres jalutades ligi 1,5h. Ainus oht mere ääres käies on see, et väga paljud jalutavad oma koeradega seal ja lasevad neil vabalt joosta. Ühel päeval jättis minu süda seepärast mitu lööki vahele, kuna äkitselt tormas minu poole hiiglaslik (jah, ma ei liialda, see koer oli tohutult suur!) must koer. Jäin paigale, kuna võidujooks sellise loomaga oleks lõppenud ilmselgelt minu kaotusega, jooksis koer minu poole, jooksis peremees. Aga mida tahtis teha koer? Tema kavatses mind ilmselt surnuks lakkuda, nii, et lõpp hea, kõik hea :)
Teisipäeval olin laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas. Nali. Tegelikult ma ei ole laisk ja lohakas, kui siis ainult seda esimest ja sedagi harva ja natukene :D Sel päeval ma spinningusse ei jõudnud, kuna see oleks tähendanud, et ma poleks näinud u 20minutit I poolajast, seega ma ei pidanud väga palju mõtlema selle üle, et kas ma lähen spinningusse või mitte, sest vastus oli ilmselge. Kuna jalgpall on meie majas au sees, siis jalgpallijutule kulus alates reedest päris palju aega. Vahepeal üritati mind värvata Inglismaa koondise fänniks, aga muretsemiseks ei ole põhjust, mu süda kuulub jätkuvalt sinistele. :) Õhtu möödus jalgpalli seltsis, Andorrast tullakse nüüd vähemalt koju esimese väravaga ja esimeste punktidega. Paljud räägivad sellest, et peale väravat lagunes meie omade mäng ära, sellega ma olen nõus, aga ma ei arva, et ilus kaotus on parem kui kehva mängupildiga saadud võit. Seega pöidlad ikka püsti! Peale Andorra-Eesti mängu oli plaanis solidaarsusest vaadata ka Poola-Inglismaa mängu, mis jäi aga ära, kuna poolakad arvasid, et staadionile pole tarvis katust peale panna, aga enne mängu tuli paduvihm, mis muutis väljaku kasutuskõlbmatuks ning mäng lükati järgmisele päevale. Me naersime küll, et küllap poolakatel polnud tol päeval lihtsalt mänguisu :D Meie juttu ei tasu aga liiga tõsiselt võtta, kuna tegemist oli meie teooriaga ja puhta lõõpimisega :)

Aga kui ma vaatan, kui palju mu blogi neil päevadel kui ma midagi ei postita vaadatakse, siis ma mõtlen küll, et ma olengi laisk :(