Teistsuguse näoga!

Üle-eelmisel nädalalõpul algas minu nö puhkus. Esialgu mul oli selleks vabaks nädalaks märksa kõrgemad sihid ja ootasin ka külalist Eestist, aga kahjuks erinevate asjade kokkulangevusel ei kulgenud asjad just plaanipärast rada. Sellest olenemata nautisin ma oma väikest puhkust väga!

Laupäeval tulid soomlased lagedale ideega, et võiks välja minna ja peoõhku nuusutada. Kuna muid plaane nagunii ei olnud, siis haarasin võimalusest kinni. Kõik võimalikud peopaigad olid isegi tavapärasest enam ülerahvastatud. Mõnes mõttes ka mõistetav, terve nädalalõpu olid pühade pidustused ning selle raames oli saar turistidest pungil.
Muidugi kohalikud ikka ei väsi üllatamast:

- "You are not local!" ("Sa ei ole kohalik!")
- "Why do you think that?" ("Miks sa seda arvad?")
- "Your face is different." ("Su nägu on teistsugune.")

Eeeeee, olgu!

Riigipühade raames korraldati siin taas paatide šhow'd. Sadam uhkeid ja vähem uhkemaid jahte täis ning terve kaiäärne erinevaid rahvalõkse täis seatud. Võib-olla oli asi minus, aga eelmisel aastal jättis üritus mulle võimsama mulje. Sel aastal ajas kõik see trügiv rahvas mind ainult närvi, nii et ma tegin seal vaid ühe kiire tiiru ning läksin koju ära. Nii palju siis suurest ja vägevast üritusest.

Kes eelmisest postitusest mäletab, siis kirjutasin, et teisipäeval peaksime omale uue ülikiire ja ülikvaliteetse internetiühenduse saama. Kas asi kulges plaanipäraselt? Ei. Üllatav? Ei. Keskpäeval olid kolm kaablikutti mul ukse taga. Üks targema näoga kui teine. Tarkade nägudega asi piirduski, kõndisid kolmekesi majas ringi, kõndisid mitu korda ümber maja ning lõpuks teatasid, et nad ei tea kus ühenduspunkt asub ning nad ei saa midagi teha. Saamatud? Jah. Igatahes, sel nädalal firmast teatati, et selle ühenduspunktiga on kõik korras, ainult arusaamatuks jääb kõigi jaoks see kuidas kolm firmaesindajat selle leidmisega hakkama ei saanud.

Kolmapäev algas Elery telefonikõnega, uuris, et kas ma temaga koos trenni viitsiksin teha. Kui selline pakkumine tuli, siis ma ei lasknud seda kaks korda korrata. Esiteks, nautida head seltskonda ja teha midagi kasulikku. Teiskes, treenida värskes õhus koos personaaltreeneriga. Super kombinatsioon!

Sõitsimegi St.Quen randa, teel sinna leidsime veel autost Smilersi plaadi, kodumaine muusika mürtsuma ning juba eos oli hea algus päevale pandud! Tegimegi rannas ühe mõnusa trenni ning reeglite kohaselt, et peale trenni tuleb süüa, siis kosutasimegi väsinud kehasid El Tico's. Mahe!

Reedel oli siin taas riigipüha, muidugi, milleks käia tööl kui saab puhata! Igatahes, sel korral oli tegemist Jersey iseseisvuspäevaga, seega kohalike jaoks oli tegemist pisut erilisema päevaga. 

Mul oli hommikuks planeeritud bootcamp treening. Taaskord väga mõnus, kui tegevustik oli hea, siis polnudki väga aega mõelda sellele, et park oli vihmast läbimärg ning õues puhusid korralikud tormituuled ning et kõik möödajalutavad inimesed vaatasid meid kui hulle, kelle jaoks kindel koht oleks kusagil pehmete valgete seinte vahel. 

Kuna peale saunatamist hakkas kell lähenema juba keskpäevale ning me kumbki (ei Elery ega mina) polnud jõudnud veel hommikusööki süüa, siis ühendasime kaks asja, põrutasime St.Brelade randa ning sõime Crab Shack'is hilise hommikusöögi/varajase lõunasöögi. 

Õhtu möödus mul ka väga toredalt. Elery ja Richard kutsusid mind endaga õhtusöögile. Esialgu oli plaanis tai köögi võlusid nautida, aga see koht oli riigipüha puhul kinni, siis lõpuks osutus meie valituks traditsiooniline Jersey pubi St.Mary's. Mis ma oskan öelda, hea seltskonnaga aeg tõesti lendab! Ütlesin hiljem E'le & R'le samuti, et 3,5h möödus nende seltsis lennates, naersid, et nad on nii toredad inimesed, et seepärast aeg lähebki nende seltsis kiirest ning ma pean nendega nõustuma, nad on meeletult toredad :)

+ Olen koos oma perepeadega III hooaega Braking Bad'i vaadanud. Ei saaks öelda, et ma selle sarja fänn olen ning ma isegi ei tea, kas ja kui palju see mulle tegelikult meeldib, aga nüüd on raske juba vaatamist lõpetada ka, sest kolm hooaega viiest on vaadatud. Seega nüüd on juba uudishimu mängus.

+ + Mõnda aega tagasi asusin lugema raamatut Zlatan Ibrahimovic'ist, "I am Zlatan Ibrahimovic" ("Mina, Zlatan.") Loetu põhjal julgen soojalt soovitada!

+++ Kunagi mulle öeldi, et kui kojutulekuni on 50 päeva, et siis võib hakata juba päevi loendama. Praeguse seisuga on päevi päris mitu alla 50. Ise kalendris päevadele ristikesi peale ei vea, aga telefoni laadisin küll omale ühe toreda rakenduse, mis minu eest päevi loendab :)