Tol pildil oleval päeval oli meil Eleryga plaan minna keskpäeval randa, et võtame päikest ja ajame juttu, ajal mil väike härra magab. Randa jõudsime me tõesti, seda ma ei saa eitada, aga niipea kui me sinna jõudsime, otsustas väike härra, et magamisest aitab :'D Seega päevitamisel oli kriipis peal, ehitasime hoopis liivalosse ja püüdsime põgenevat 2-aastast kinni. Tõepoolest, rahulik keskpäev.
Laupäeval käisin Georgia, Essi ja Valeriaga väljas. 2 itaallannat, soomlanna ja eestlanna. Huvitav kooslus igatahes. Kuna seltskonnas oli kaks itaallannat, siis otsustasime minna sööma itaalia restorani. Seda mitte põhjusel, et neil oleks meeletu igatsus koduse toidu järele, vaid nad ütlesid, et seal restoranis saab parimat ja kõige tõetruumat itaalia toitu. Nendest väidetest piisas, et mind pehmeks rääkida! + täiega tore oli sellises kohas süüa, kui su kõrval istub inimene, kes räägib sulle kõike vähegi huvipakkuvatest toitudest menüüs üksipulgi, seega väga positiivne!
Hiljem rääkis igaüks oma kodumaast midagi ja teistel avanes võimalus küsimustega kõiki pommitada. Nii naljakas oli, kuidas itaallannad ei saanud tükk aega aru, et Eestis ja Soomes võib talvel vabalt 25 külmakraadi olla :D Päris pikalt võttis aega, enne kui nad aru said, et me rääkisime, et temperatuur on alla 0 kraadi. Öö lõppedes olin isegi positiivselt üllatunud, kui tore mul oli!+ Ilmselt korjasin nädalavahetusel mingi viiruse üles, sest juba pühapäeval oli veidi imelik olla, aga lootsin, et suudan selle endast välja saunatada. Ei suutnud. Esmaspäeval oli päeval kahtlane olla, aga õhtul mõtlesin, et peale trenni on raudselt parem enesetunne. Ei olnud. Trenni ajal süüdistasin kehvas enesetundes liialt sooja treeningruumi, aga koju jõudes selgus, et asi võis olla hoopis 38 kraadises palavikus. Palavik on nähtus, mis mul väga sageli ei esine ja siis kui esineb olen ma tavaliselt omadega päris ribadeks. Nüüdseks olen ma vaikselt oma ribad kokku korjanud ja hakkan vaikselt taas "normaalseks endaks" saama. Juhhei!





Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar