Prantsusmaa eri : St Malo

Eelmisel neljapäeval kui üles ärkasin, siis teatati, et nädala pärast on minek Prantsusmaale ning mulle on juba piletki olemas! Mis oleks saanud mul selle vastu olla!? Kiitsin kahe käega heaks ning ootamine võis alata :)

Neljapäeva hommikul võtsime suuna sadama poole ning teekond St Malo'sse võiski alata. Astud hommikul laeva, loksud tunnikese ja oledki kohal, pole väga ju! St Malo ise on Prantsusmaa ranniku äärne linnake, mis on turistide seas üli populaarne.

Aga pikk jutt on s*tt jutt nagu te kõik teate, seega ma lasen piltidel rääkida :

 Lehvitasime Jersey'le!

 Kraapis ja ragistas ilusti seal

 Need "roikad" on põlismetsa jäägid, mis pidurdavad nüüd tõusu ajal natukene laineid

 PARIM!

 Ostsime omale makroone kaasa, nii-nii head!

 Ilmselt mu senise elu üks parimaid maitseelamusi jäätise osas. Ma ei oskagi öelda, mis selle nii eriliseks tegi, kõik see tekstuur ning maitse olid tavapärasest palju erinevamad. Võin garantii anda, maistses väga hästi! 

 St Malo kitsad tänavad

 Tegin firmamärki ja kiitsin Prantsusmaa heaks!

Kes vaatab neid toidupilte ja mõtleb, et huvitav, kas nad käisidki Prantsusmaal ainult söömas, siis ma võin öelda, et põhimõtteliselt küll jah! :D Nii väikseid lapsi väga kusagile kirikutesse ja muuseumidesse ei vea, aga St Malo jättis väga sümpaatse mulje ning mulle väga meeldis! :) Avastamist seal oleks ning tagasi läheksin ka igakell :)

Toidu osast veel nii palju, et käisime lõunatamas ühes hotelli restoranis, kus mu siine pere oli varem käinud ning eelmisel korral jäid nad väga rahule. Minul võrdlus moment puudus, aga pearoog oli maitse poolest väga igav/mannetu ning teenindus oli kehva. John väga tagasi ei hoidnud ning ütles arvet tasudes ka, et eelmisel korral oli kõik palju parem, nii toit kui teenindus, aga rääkis vähemalt nii nagu asi oli.
Prantslastest veel nii palju, et väga abivalmid nad ei olnud. Kui prantsuse keelt ei mõistnud, siis pidid iga menüüs olevat asja kelneri käest küsima, et mis see endast kujutab :D

See laevaga loksumine pole ikka väga minu teema. Hommikul polnud midagi viga, liikusin koguaeg ringi ning kordagi ei tundnud, et merehaigus kallele tuleks. Tagasitee oli õudus, ilmselt seepärast, et tuul oli tõusnud ning loksutas ja lainetas päris korralikult! Kalu ma õnneks toitma ei pidanud, aga terve aja pidin suletud silmadega istuma, sest ainult siis oli võimalik olla :D