Reedel oli terve päev tuli takus, hommikul käisime pargis palli mängimas, peale lõunat käisin mudilastega linnas ning hljem jooksukilomeetreid kogumas.
Kuna õhtul oli plaan välja klubipõrandaid kulutama minna, siis kodus naerdi mulle, et loodetavasti leian oma unistuste mehe, sest sel juhul jään Jersey'sse ehk pikemaks ajaks. Mainin kohe ära, et unistuste meest ma ei leidnud, tegelikult ega ei otsinud ka, aga Liisu käskis kiirustada, muidu magavat võimaluse maha, haha!
Kui reeglina on siin inimeste geograafialased teadmised üsna mannetud, siis reedel vähemalt üks noormees suutis hiilata :D Loomulikult oli tema esimene pakkumine, et ma olen Rootsist, kuuldes vastust, et hoopis Eestist, siis uuris kohe, et kas pealinnast Tallinnast, ütlesin talle ka, et kui mul müts oleks olnud, siis ma oleks selle tema ees maha võtnud :)
Kokkuvõteks võin seda öelda, et oli naeru, oli draamat ja peaaegu pisaraid ka.
Mingil salapärasel põhjusel olin ma laupäeva hommikul peale nappi 5 unetundi krapsti üleval ja valmis askeldama, kui teised mind hommikul köögis nägid, siis naersid, et nad ei lootnud mind enne lõunat küll näha ja uskusid tõsimeeli, et mingil hetkel annab magamatus tunda ja kukun magama. Võta näpust, väsimus ei lajatanudki sel korral ning kestsin ilusti lapsevalves olles keskööni välja.
Igatahes, laupäeval olid meil suured projektid käsil, hommikul maja suurpuhastus ning sel järel: "Projekt: aed kord", kaevasime otseses mõttes terve aia üles(kõik muru, peenrad, võtsime kiviplaadid üles), et teha suured muudatused. Tegelikult oli ropult raske, aga nalja sai ka pisarateni. Eesti naised õpetasid 40.aastasele mehele kuidas harki/labidat käes hoida ning maad kaevata :D Projekti alguses ma ütlesin, et võin näidata kuidas kõige lihtsamalt kaevata, siis sellele järgnes umbes selline küsimus:"Päriselt, kas sa oskad ja oled sellist asja varem teinud?" Tõesõna - JERSEY'KAD!
Teisipäeva hommik algas tõelise pettumusega, sel hommikul oli meie eesmärk saada piletid hooaja viimasele premier league mängule. Kohe kui piletid hommikul müüki tulid, siis rippusime kõik kolmekesi samal ajal telefonide külje ning püüdsime löögile saada, + proovisime kodulehe kaudu internetist pileteid soetada. Telefoniliinid oli umbes, netiserver ei liikunud, 10 minutit(!!!) ja kõik piletid olid müüdud ja meie olime tühjad kätega. Perepea, kes käib tihti premier league mänge vaatamas, ütles, et tema jaoks on see esmakordne, et nii suur hullumaja on. Mina kujutasin ette, et piletitel on hea minek, aga et nii hea, vot seda ma ei julgenud aimata. Õnneks lootus veel säilib, sest nädal enne mängu tuleb veel viimane sats pileteid müüki, + on paar teist võimalust veel, seega hoidke pöidlaid, et Helena saaks linnukese kirja oma esimese premier league mängu näol!
Samal õhtul mõistsin ka, et spinningul ja spinningul on ikka tohutu vahe. Sel korral kahjuks negatiivses võtmes, treeneril oli selleks nädalaks asendaja, kes oli mulle juba peale esimest 5 minutit vastukarva. Kõik oli üsna üksluine ning eriti närvi ajas see kuidas ta iga paari minuti tagant karjus:"PUSH, PUSH, PUSH!" Nii väga oleks tahtnud teda oma joogipudeliga visata, aga hoidsin end ilusti tagasi.
Teisipäeva ja kolmapäeva õhtu möödus CL vaadates, õigem oleks vist öelda Saksa klubide hävitustööd vaadates. Ma olen päris pettunud kui ühe riigi võistkonnad mängivad finaalis, praeguse seisuga tüürivad asjad muidugi sellesse sadamasse, aga lõpliku sõna pole ilmselt veel keegi öelnud :)
Neljapäeval oli ilm nii ilus ja soe, et sain päikesepõletuse :( Hommikul kella 10 ajal oli juba nii mõnus, et sai pargis vabalt t-särgi väel olla ning ilmselt sealt ma selle matsu kätte saingi. Teised naeravad mu vähinägu, aga mina ei suudagi meenutada millal ma nii punane olin :( Õnneks käed hakkavad juba vaikselt normaalset jumet tagasi võtma ning loodetavast varsti on nägu ka piisavalt normaalne, et kannatan majast lahkuda :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar