Mängime haigusega Vene ruletti

Pühapäeval valisin trenni minekuks kõige parema momendi ja kui ma ütlen, et kohale jõudes polnud mu riietel ühtegi kuiva kohta, siis teadke, see pole liialdus. Ma olin läbimärg! Valisin veel muidugi sellise spinninguratta, kus rihmad ei hoidnud jalgu 100% paigal, ühel hetkel tundsin, et hakkan lendu minema, et mitte põrandal lõpetada, siis pidurdasin hoogu parema käega, nii, et nüüd on käel hiiglaslik sinikas.
Kuna ilm oli selline nagu ta oli, siis esmalt tegime minu juhtimisel valge šokolaadi torti. Mmmmm! Eestis tehes tuleb muidugi tulemus parem, sest siin pole õiget kohupiima pastat ega vahukoor pole ka päris see, aga ajas asja ära.
Mängisime wii'd, kaotasin bowlingus isegi 3-aastasele! Vb polnudki ma nii kehv, 3-aastane oli ehk lihtsalt väga osav, parem ju nii mõelda. Talve OM eel hüppasin küll, et olen Eestis, seega peaksin end nagu kala vees tundma. Ei tundunud. Järgmisel korral ei püstita nii suuri ootusi ka :D + olid veel mingid mängud, kus peamine oli tasakaal, teised naersid siis, et ime, et ma üldse jalgel püsin kui nii kehv tasakaal on...  Õnneks reaalsuses asi nii hull ei ole, aga pühapäeval polnud wii's väga minu päev.

Kuna esmaspäevast hakkas vaheaeg, siis olid käed topelt tööd täis. Käisin lastega jalutamas ning hüppasime isa töökohast ka läbi, valvelauas olev naine tegi mulle siis ristküsitluse, küsis muljeid Jersey kohta, minu kodumaa kohta ning minu kohta. Rääkisin talle siis Eestis ja Eesti talvestki, esmaspäeval oli Jersey's umbes 8 soojakraadi ning päikseline, tema ütles, et noo, siis praegune ilm on minu jaoks täitsa suvi :D :D Rahustasin teda, et tegelikult on Eestis ikka päris suvi ka. Millegipärast paljudel on ettekujutus, et kui ma ütlen, et ma olen Eestist, siis mõeldakse automaatselt, et ma olen põhjapooluselt.
Teisipäeval käisin lastega mängumaal, suured atraktsioonid ronimiseks ja mängimiseks. Alguses kui tüdruk käis juuksuris, siis mina mängisin seni lauajalgpalli isa-poja meeskonna vastu, mängu lõpetasime siis, kui skoor jäi 3-4 mulle, sest siis järsku avastati, et see mäng on siiski lastele :D Me olime seal 2h ja peale seda lõi mul kõrvust tuld ja aju tahtis jalad selga võtta ning lahkuda, sest see lärm oli seal KOHUTAV! :D
Meie vastlapäeva ei tähistanud, kelguga liival ei sõitnud(vaesetel lastel pole siin kelkugi), hernesuppi/vastlakuklit ei söönud. Tähistasime hoopis pannkoogipäeva, polnudki ammu pannil tehtud kooke söönud ja maitsesid väga hästi, eriti peale rasket spinningut :)

Teisipäeva ja kolmapäeva õhtu oli mõistagi CL pühendatud, mulle sobib selline asi väga, sest CL on alati huvitav olnud.
Neljapäeval vaatasime EL ja jagasin Liverpooli poolehoidjate kaotusvalu.

Igatahes, kevad on tõesti kohal:

Väiksed nublud tõid sõbrapäeva puhul karu mulle!

Reedel trenni jõudes avastasin, et kott ujus seest, kodus polnud joogipudelit korralikult sulgenud. Naersin pärast kodus teistele, et vahel puhub mu peas tõesti tuul, teised lohutasid, et ma pole ainus kel selliseid asju juhtub.

Laupäevaks olid plaanid küll väga suured, aga teostus oli kehva, väga kehva. Siin on haigustega nagu Vene Rulett'iga, pidasime juba enne aru, et kes laste koju toodud haiguse järgmisena üles korjab. Mina korjasin. Öösel kella ühest kuni hommikul 7.30 oli wc-pott parimaks kaaslaseks, sest mu organism oli võtnud südameasjaks, et terve sisikond tuleb välja oksendada. Laupäeval hommikusöögi asemel tõstsin oma tuju ja vaatasin mõned "Friends'i" osad ja hoolimata sellest, et päeval oli 15kraadi väljas sooja läksin ma kell 11 magama tagasi ja magasin vahelduva eduga 19.30ni välja, öised seiklused oli tõesti kurnavad.
Õnneks google ei valetanudki, see viirus pidigi 24h kestma ja nüüd tunnen end juba täitsa inimesena, sööki veel puutuda ei julge, aga vesi püsib juba vähemalt sees ning see on juba samm edasi :)