Kolm lendu ja palju muud

Kuna enne minu ära sõitu toimus veel nii palju, siis ma kirjutan natukene sellest ka. Minu viimane ööpäev Eestis läks helikiirusel, ausalt. Reede hommikul veel viimane käik Rakverre, kust ostsin veel perele kingitused kaasa ja endale mõned vajalikud asjad. Koju jõudes sain veel Lisanni ja Sandriga natukene koos aega veeta ja juttu puhuda. Peale kella 15 startisime juba Tallinna poole, kus toimus lahing Eesti ja Rumeenia vahel. Enne staadionile minemist sain veel linnas Elleni ja Mikuga kokku, kuna Mikk soovis enne mu ära minekut, mu lõusta veel näha (need on tema enda sõnad, ja, ma tean, ta oskab ilusti öelda :D). Linnas käisin koos Liisu, Mirjami, Elleni ja Mikuga Vapianos söömas. Elleniga tegime super diili magustoidu osas. Ellen:"Vabandust, kas oleks võimalik saada suur magustoit väikse hinnaga?" Kelner:"Kas selleks on mõni eriline sündmus, sünnipäev?" Ellen:"Ja, sõbranna läheb Inglismaale ära." Kelner:"No, teeme siis suure magustoidu väikse magustoidu hinnaga."

Tüdrukud Vapianos Kuna süües meelitasime me Elleni ka mängule, kellel esialgu seda plaani polnud, siis saigi üks pealvaataja veel staadionile toimetatud :)

Enne mängu sai maalingud Solarise wc's tehtud, mis ei olnud ei esimene ega ilmselt ka mitte viimane kord :D

Norrast pärit huviline sai ka Eesti lipud põskedel ja nõudis Eesti fännidega pilti. Jalgpallis ei tulnud sellist tulemust nagu sinisärgid lootsid, aga ükskord võidame me nagunii! Ja Rumeenia spordiuudistesse sain ma ilmselt ka :D Terve ülejäänud õhtu peale jalgpalli kuulasin ma Johannese, Kaarli ja Kristo isalikke nõuandeid, et kuidas ma pean käituma, kellega ma suhelda võin, kellega ma suhelda ei või, kus ja millal ma ringi võin liikuda, jne :D Ilmselt kõige toredam osa oli see, kui me hakkasime mu kaalumata jäänud pagasit kaaluma. Kuna ma teadsin, et käsipagas vb olla 10kg (mis hiljem selgus, et võib olla 8kg, aga see selleks), kuna meil korteris kaalu ei olnud, siis tõi Uku meile kaks ketast, mõlemad 5kg ja siis me seal kaalusimegi, võtsime ühte kätte mu käsipagasi ja teise kettad ja siis võrdlesime :D Kuna lennujaamas pidin ma laupäeval väga varakult olema ja kasu polnud ka sellest, et ma ei jäänud öösel absoluutselt magama, unetunde kogunes maksimaalselt üks, mis andis lõpuks päris korralikult tunda. Hommikul jõudsin ma lennujaama kusagil 7.20, et oodata oma check-in'i tegemist, mis päris korralikult edasi lükkus mingitel salapärastel põhjustel. Lennujaamas oli mul aga üli tore, maksimaalselt nii tore, kui üldse seal olla võib. Emme, Eneken, Ellen, Karl, Kristo, Kaarel ja Johannes tulid mind ära saatma ja viimase kolme tulek oli mulle totaalne üllatus.

Tüdrukutega lennujaamas

Emmega!

Tulid poisid, kes hakkasid kohe õhku loopima. Lennujaamas räägiti mulle muidugi veel, et lennukid kukuvad tegelikult palju sagedamini alla, kui ma seda oskan arvata ja kõik muu selline. Kuna mu pagas oli kõik kaalumata, aga tundub, et ma olen väga täpse silmaga, sest mu kohver kaalus 19,7kg ja käsipagas oli ka ilusti õiges kaalus :) Kuna sõbrakesed tõid mulle veel reisimoona, harivat lugemist ja metsikutes kogustes kommi, siis tunti tollis tõsist huvi selle vastu, et miks mu käsipagasis nii palju kommi on, ma vastasin siis: "Sõbrad ei taha, et ma Inglismaal vormi kaotan," see vastus rahuldas neid ja pakkus suuremate kogustes nalja ka.

Tsau Eestimaa!

Peal pool pilvepiiri ja seda, et lennukis ei tohi elektroonilisi seadmeid kasutada, seda märkasin ma muidugi liiga hilja. Riias toimunud vahemaandumine sujus ilusti, pidin ainult natuke uusi väravaid otsima ja veidi ootama. Põhimõtteliselt ma magasin terve lennu Riiast Londonisse, kuigi ma külmetasin terve selle aja, kuna konditsioneer oli nii tugev. Londonis kulutasin ma veidi närvirakke, sest Gatwick'i lennujaam on lihtsalt tohutult suur, kasuks ei tulnud ka see, et ma olin eelviimane oma lennult, kes sai oma kohvri kätte ja selle suure ootamisega jõudsin ma juba väga halbu mõtteid mõtlema hakata. Õnneks läks aga kõik hästi, kuigi mitte mu kohvri jaoks, tema esimene lennureis ja üldse esimene kasutamine ja juba on ta pisut katki. Kuna mul oli järgmise lennuni ligi 4h aega, siis ma seiklesin lennujaamas ringi, kolasin poodides ja ostsin omale vett, mille ma oleksin Eestis umbes 5x odavamalt saanud soetada. Lend Londonist Jersey'sse läks aga üpris kiiresti ja sel korral kõrvad ei jõudnudki lukku minna, mis on ainult positiivne. Jersey'sse jõudes tabas mind hoopis teine üllatus. Ilm oli lihtsalt nii soe, õues oli 24 soojakraadi, mis Eestist tulles oli minu jaoks, kui tõeline suvi. Tundub, et lapsed võtsid mind ka ruttu omaks, Coco pani mind endaga kohe mängima ja Rafael ei võõrasta ka :) Saar ise on aga väga ilus, looduses kasvad palmid ja merd näeb põhimõtteliselt igal sammul. Täna(loe:pühapäeval) sõitsime natukene mööda saart ringi, käisime rannas ja tegime muid suviseid tegevusi. Veel augusti keskpaigas olin ma kindel, et sel aastal ma enam õues lühikesi pükse ei kanna, aga siin täna ilma nendeta oleks puhas piin olnud.

Minule meenutas see igatahes vaipa, mis maad kattis.

See pilt ei anna küll täit ülevaadet, et kui ilus siin on, aga natukene abiks ikka :) Juttu ja pilte tuli nüüd natukene rohkem, kui ma alguses eeldasin, aga tehtud ta sai. Olge tublid! :)