Õigem oleks alustada sealt, kus mu eelmine postitust pooleli jäi, aga see oleks ilmselt liigne heietamine ning põhiline probleem on loomulikult selles, et ma ei mäleta enam kõike tehtut :D
Põhiline mida minult on küsitud on see, et kui raske oli siis Jersey'st ära tulla. Olen iga kord vastanud, et oli väga raske. Tönnisin nagu väike laps, kes jäi oma parimast mänguasjast ilma. Igatahes, ma nutsin silmad ikka korralikult paiste.
Ma veetsin Jersey's kokku u 20 kuud. Noorele, 20-aastase inimesele on see küllalt pikk aeg. Ilmselt ei suuda ma kunagi sõnadesse panna (üritasin, muide) kui tänulik ma oma Jersey perele sellele kogemus eest olen. Eks see perekonna leidmine paras Vene ruletti mängimine oli, aga mul vedas ikka meeletult!
Puhates eelmise aasta suvel Eestis, öeldi mulle, et ma olen palju muutunud. Sellest on nüüd veel üks aasta möödas ning ma loodan tõesti, et ma olen muutunud. Ma sain palju iseseisvamaks, õppisin nii palju uusi asju, mu vastutustunne kasvas meeletult (ärgem unustage, et kui ma sinna läksin, siis ma hakkasin 11 kuuse poisipõnni järgi vaatama) ning palju-palju-palju muud.
Kuidas on tagasi kodumaal olla? Väga hea! Kui kuulsin pärast lennujaamast väljumist igalpool eesti keelt, siis ausalt, see oli muusika mu kõrvadele! Muidugi tihti olin ma küllaltki segaduses ning hakkasin kogemata inimestega inglise keeles rääkima, aga niipea, kui keegi mulle vaatas otsa pilgugu "mida_sa_teed_lollakas", siis sain aru, et olen taas valel lainepikkusel. Nalja kui palju!
Lastest on ka harjumatu ja võõras eemal olla. Eriti kuuldes, kui nad minu järgi vanematelt küsivad ning ütlevad, et igatsevad mind. Süda sulab neid asju kuuldes lombiks ära! Ausalt!
Aaaaaaaaaga, nad olid nüüd Eestis ja ma sain nendega kahel korral kokku. Enne esimest taasnägemist oli mul väike hirm südames, mõtlesin, et lapsed võivad võõrastada ning üldse jahedalt minusse suhtuda. Õnneks oli kõik vastupidi. Mu pisikesed istusid vaheldumisi (või korraga) mul süles, külvasid mu muside/kallistusega üle ning hoidsid koguaeg käest kinni. See vist ongi armastus!
Kuna mulle endale meeldib tohutult pilte vaadata ja neid teha, siis ma mõtlesin, et las fotod kõnelevad mu seikluste eest:
Sõbrad on mul kõige normaalsemad! Palju on neid, kes tulevad laupäeva varahommikul lennujaama, et sind õhku loopida??? 8.september 2012.a ehk mõni hetk enne lennukile sammumist.
Igal aastal toimuv "Battle of Britain" - see lennushow on nägemist väärt.
Kes on proovinud, see teab, kui hea on Jersey kohalik jäätis!
Küpsetasime, küpsetasime ehk tegime venna sünnipäevaks "tassikoogikesi"
Osalemine Jersey teatemaratonil - oli vägev!
European girls night ehk rahvustepidu!
Kiire Londoni külastus, detsember 2012.
Lumi Jersey's? USKUMATU, aga tõsi!
Pereisa dresspüksid ja matkasaapad, mõlemad mitme suuruse võrra liiga suured, sest ega Jersey's ju talveriideid vaja ei lähe :'D
Lake District oli imeline!!!
Kui muidu pole vb olla osa massist midagi erilist, siis tol päeval, olles üks 45 276'st pealtvaatajast, oli uhke tunne küll! Esimene Premier League mäng!
Taevas kiikumas!
Filmifestival sumedal suveõhtul pargis. August 2013.
Au pair'idega Jersey live festivalil!
Siis kui suur õeraas külas käis! Oi kui palju nalja ja naeru!
Ei saa me ilma jalgpallita.
Panin end tehtud fotodest kokku pildiraamatu. Minu lahkumiskingitus neile.
Loomulikult ei läinud kojusõit ilma viperusteta. Nimelt, loetud tunnid enne lennuki väljumist avastasin, et Jersey-London piletid on broneeritud valele nimele, Helena Louna'le.....Oh, seda närvitsemist siis. Aga koju ma jõudsin!
See on mu pildikogust vaid üks imeväike osa. Vahel lihtsalt sirvin neid pilte ja mõtlen, et mul oli ikka üks ütlemata vahva aeg!!!
Iga hea asi saab ükskord otsa, selle blogiga on samuti ühele peatükile elus joon alla veetud. Suur-suur aitäh, teile, kes te mulle läbi blogi kaasa elasite ja olite oma mõtetest minuga!
Uute seikluste poole!
